Väljaanne The Daily Beast avaldas kolmapäeval, kuidas Venemaa keskpanga aseesimees Andrei Kozlov tuli 2006. aastal Eestisse, et hoiatada siinset finantsinspektsiooni suuremahulise rahapesuskeemi eest. Kolm kuud hiljem oli Kozlov tapetud, tema räägitud skeemist on aga tänaseks päevaks välja kasvanud Danske 200 miljardi skandaal. The Daily Beast viitab ka Eesti Ekspressile, mis esimese väljaandena Kozlovi külaskäigust kirjutas. Taasavaldame 3. oktoobril 2006 ilmunud artikli.

13.septembri õhtul toimus Moskvas president Vladimir Putini valitsemisaja kõige kõrgetasemelisem mõrv. Tundmatud kurjategijad avasid Spartaki spordikompleksi lähedal tule jalgpallivõistluselt tulnud keskealise habemiku pihta.

Kuulid tabasid 41aastast meest pähe, rindu ja kõhtu. Ohver viidi haiglasse, kus kirurgid üritasid viis tundi kestnud operatsiooni käigus tema elu päästa. Tulemusteta, Vene keskpanga asepresident Andrei Kozlov suri pool kuus hommikul teadvusele tulemata. Tema autojuht oli surnud kuulihaavadesse juba kallaletungi kohal.

Kozlovi mõrv ajas Kremli vihaseks. Putini kodulehele internetis ilmus ähvardus kurjategijate aadressil: "Me näeme, kuidas iga kuu viiakse Venemaalt rahapesuga välja miljardeid rublasid." Seni lahendamata kuriteo uurimist kontrollib peaprokurör Juri Tšaika isiklikult.

"JULGE JA AUS": Andrei Kozlovil oli Venemaal palju vaenlasi.
"JULGE JA AUS": Andrei Kozlovil oli Venemaal palju vaenlasi. ILJA PITALJOV/KOMMERSANT/AFP
Järelehüüetes "julgeks ja ausaks" ülistet Kozlovil oli Venemaal palju mõjuvõimsaid vaenlasi. Tema juhtis ainuisikuliselt järelevalvet riigis tegutsevate pankade üle. Ainuüksi sel aastal lõpetas ta 44 panga tegevuse.

Kozlovi haaret arvestades mõjub pommina info, et ta käis tänavu juuni lõpus Tallinnas. Kuigi tegemist oli väga kõrge ametniku visiidiga, püüdsid venelasega kohtunud inimesed teha kõik, et tema reis - eriti aga selle eesmärk - jääks saladuseks.

Miljardid rublad poole aastaga

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein oli Kozloviga kohtunud varem mitmetel rahvusvahelistel üritustel. "Ta oli avatud ja sümpaatne inimene. Tegi oma tööd südamega," räägib Malmstein.

Seekord soovis mõjuvõimas venelane kokkusaamist ise. Ta andis teada, et tahaks arutada konfidentsiaalset probleemi, mis puudutab kaht Eesti panka - SEB Ühispanka ja Sampot.

Malmstein ei teadnud tulevase jutuajamise sisu, kuid teatas sellest igaks juhuks pankade juhtidele. Kui vaja, siis olgu nad valmis venelasega kiiresti kokku saama.

Kozlovi jutt oli resoluutne. Tema väitel liikus alates tänavuse aasta algusest Eesti pankade kaudu Venemaalt Läände väga suurtes kogustes raha. Miljardid rublad vahetati ümber dollariteks ja eurodeks ning saadeti seejärel tundmatute offshore-kompaniide arvetele. Firmade nimed ei öelnud eestlastele mitte midagi. Tõenäoliselt pidi nende taga varjuma kas üks või mitu väga rikast Venemaal tegutsevat äritegelast.
VERINE KOLMAPÄEV: Vene uurijad otsivad 13. septembri õhtul jälgi pankur Andrei Kozlovi tulistamise kohal Moskvas.
VERINE KOLMAPÄEV: Vene uurijad otsivad 13. septembri õhtul jälgi pankur Andrei Kozlovi tulistamise kohal Moskvas. VALERY MELNIKOV/KOMMERSANT/AFP

Kozlov teatas, et tegemist on maksupettustes hangitud summadega ja võimaliku rahapesuga.

Ta hoiatas, et see võib olla alles rahavoolu algus. Nimelt on Venemaal traditsiooniliselt puhkenud massiline kapitali riigist väljaviimine alati enne valimisi. 2007. aasta lõpul valib Venemaa Putini asemele uue presidendi.

Eestit ähvardas Läti saatus

Andrei Kozlov nõudis eestlastelt nimetatud rahavoogudega seotud arvete kinnipanemist.

Kuid finantsinspektsioon ei saa marssida pankadesse ja käskida arveid sulgeda põhjendusega, et tähtis venelane kahtlustab teatud kontodel rahapesu.

Samas lasus Eesti riigi kohal oht, et Vene keskpank võib hakata avalikult pasundama, et meie pangad pesevad musta raha. See võiks mõjuda kogu pangasüsteemi mainele ja kahandada usaldusväärsust.

Näiteks naaberriik Läti on hädas. Aprillis teatas USA rahandusministeerium, et VEF Banka ning Multibanka on r ahapesukanalid Euroopa ja Ameerika kuritegelikele ning terroristlikele rühmitustele. Juba teist aastat järjest väidab USA välisministeerium, et Läti ei rakenda küllaldaselt abinõusid rahapesuga võitlemiseks.

Küll aga on finantsinspektsioonil võimalus pangajuhte veenda. Selgitada, mis toimub ja mis võib edasi juhtuda. Et kui venelased alustavad infosõda, siis tulistavad nad Sampo ja Ühispanga hea maine esimese pauguga sõelapõhjaks.

Sampo sulges kohe kontod

Asja tõsiduses veendunud Raul Malmstein käskis Ühispanga ja Sampo esindajad kohale kutsuda.

HAAMER: Sampo panga juht AivarRehe.
HAAMER: Sampo panga juht AivarRehe. Vallo Kruuser
Sampost saabus juhatuse esimees Aivar Rehe. Ta kuulas jutu ära ja asus tegevusse. Pankur Kozlovi mustas nimekirjas olnud kontod on praeguseks suletud. Tõenäoliselt võttis pank konto omanikega ühendust ja palus neil raha jumala eest kusagile mujale viia.

Rehe ütles Ekspressile, et teavitas kohtumisest ka Helsingis asuvat emapanka. Ilmselt kiitsid soomlased Kozlovi häirinud pangaarvete kinnipaneku heaks. Nimelt kavatseb Sampo alustada lähemal ajal tegevust Venemaal. Seega olnuks mõttetu sõdida vastu sealse pangajärelevalve juhatajale.

ALASI: SEB Ühispanga MartAltvee.
ALASI: SEB Ühispanga MartAltvee. Tiit Blaat
Sampo Venemaa vallutamise kava on muuseas omalaadne: kui teised Lääne pangad jahivad esmalt ärikliente, siis soomlased tahavad siseneda hoopis jaeturule ning näevad oma klientidena eeskätt Peterburi piirkonnas tiirlevaid soomlasi.

Ühispank käitus aga ootamatult tõrksalt. Kuna sealne juhataja Mart Altvee oli parajasti Prantsusmaal puhkusel, käis Kozlovi juures vaibal tema asetäitja Tauno Vanaselja.

Ühispank ei kavatsenud sugugi paljalt Kozlovi kahtluste tõttu arveid kinni panna ja Vene raha liigutamisest tõusnud tulust loobuda.

"Arvet sulgedes võtame endale vastutuse," seletas Ekspressile Mart Altvee. "Lepingut saab lõpetada kahepoolselt või ainult väga suurte eksimuste puhul. Muidu võib klient meid kohtusse kaevata ja kahjutasu nõuda."

Moskva infot ei anna

Finantsinspektsioon võttis Ühispanga taltsutamiseks kasutusele karmimad vahendid. Raul Malmstein saatis panka kontrollid, et teha selgeks, kas pank järgis kõiki klientide tuvastamise nõudeid. Praegu on kontrollreidi lõppakt veel vormistamata.

Samuti edastas finantsinspektsioon Andrei Kozlovilt saadud info oma Rootsi kolleegidele, kes tegelevad Ühispanga emapanga SEBiga.

Ühispank omakorda informeeris oma rootslastest peremehi ning saatis juba kaks päeva pärast kohtumist Kozloviga kõik andmed vaidlusaluste kontode kohta keskkriminaalpolitsei tiiva all tegutsevale rahapesu andmebüroole. Et las kontrollivad arved üle.

Möödus kaks kuud, ilma et midagi oleks juhtunud.

Septembri algul arestis rahapesu andmebüroo kaheksa Ühispanga välja pakutud arvet. Võimalik, et arestimise taga oli finantsinspektsiooni soov venelasi hoiatada. Et nad saaksid aru, et pole Eestis teretulnud ja loobuksid ise meie pankade teenuste kasutamisest.

Arved vabastati kaks nädalat tagasi. Põhjus: pole tõendeid, et tegemist oleks kuritegeliku rahaga. Venemaa ei esitanud Eestile ametlikku kinnitust, et arvete omanikud on saanud hakkama mingi sigadusega.

Mida see nüüd tähendab? Miks hoitas Moskva teatud arvete eest salaja ja suusõnaliselt, aga mitte kirjalikult?

Eesti pangandusringkondades leviva seletuse kohaselt ajas Kozlo v mingit oma või lausa Kremli asja. Vene riigil on palju põhjuseid, miks mõnd äriklanni kottida. Näiteks Putini vastaste või Moskva linnapea Juri Lužkovi toetamine.

Küll aga mõistis finantsinspektsioon, et Eesti pangad peaksid rohkem tähelepanu pöörama klientide tuvastamisele. Kui näiteks maksuvaba kompanii teatab, et tema omanik on teine offhsore-firma ning ta kavatseb lähiajal pangas arveldada x miljardi krooni ulatuses ning teebki seda, kas siis saab seda nimetada kliendi tundmiseks? Formaalselt kindlasti, aga kas ka tegelikult?

Igatahes kavatseb finantsinspektsioon uurida, kas Ühispangale ja Sampole jama tekitanud arvete "sugulasi" leidub ka teistes Eesti pankades.