Ekspressi maja ehitus hoos
Läinud nädalal algas Ülemiste elurajoonis Eesti Ekspressi tellimiskampaania võitja maja ehitamine. Vaevalt oli kopp maasse löödud, kui käis kõlksatus ja päevavalgele ilmus roostekarva lennukipomm. Niisugused leiud pole Eestis siiski harukordsed: möödunud sõja lahingumoona tuleb maapõuest välja kaunis tihti.
205 m2 suurune garaažiga eramu Sophia, mis loositakse välja juba septembris, kerkib Ülemiste elurajooni servale kõrghaljastusega krundile. Tänaseks juba valmis Ülemiste koosneb Finndomo elementmajatehases Soomes valmistatud kuuest ridaelamust ja 37 paarismajast, mis on koduks rohkem kui sajale perele.
Lähikuudel alustavad Ülemiste elurajooni rajanud Soome investor IBE Estonia koos Soome Maja Ehitaja ning Pindi Kinnisvaraga juba järgmist projekti – Uuesalu elurajooni. Uuesalu tuleb Rae valda Kurna küla lähedale, vaid mõne kilomeetri kaugusele Tallinna kesklinnast. 2003. aastal ostis IBE Estonia sinna 85 hektari suuruse kõrghaljastusega maatüki. Firma koostatud detailplaneeringu järgi ehitatakse täis 50 hektarit, ülejäänud 35 hektarit on kaetud parkide ja metsaga.
460 majast koosnev Uuesalu valmib kolmes järgus 2009. aasta suveks. Esimest järku hakatakse rajama veel tänavu, esmalt ehitatakse välja teed, kõnniteed ja tänavavalgustus. Majade püstitamine algab sügisel ning talvel on esimesed 40 paarismaja ja ridaelamut valmis. Ülejäänud 60 maja valmivad tuleval aastal.
Finndomo eriprojekti järgi loodava paarismaja ühe poole suurus on 125–150 m2, paarismaja krunt kokku on 1700–2300 m2. Ridaelamuboksid on umbes sajaruutmeetrised – kolme magamistoaga elamu on sobiv kodu kahelapselisele perele. Kõigil majadel on garantii. Lisaks konstruktsioonide omale ka püstitaja garantii, mis on kaks aastat.
Uuesalu maju hakatakse kütma gaasiga, samuti ühendatakse majad linna kanalisatsiooniga. Siia ehitatakse ka lasteaed, mis on samuti elementmaja. Et arendaja ehitab lisaks elamutele ka lasteaia, on uudis Eesti mõistes. Küll aga mitte Soomes, ja ilmselt ei saa meiegi arendajad juba lähitulevikus piirduda üksnes põllu kiire täisehitamisega.
Ülemistel ja Uuesalul on suur perspektiiv
Esimene ja suurim pluss on loomulikult alade linnalähedus, vaid mõned kilomeetrid kesklinnast ja oled juba rahulikumas piirkonnas, kuhu kerkib järjest ja järjest uusi rida- ja eramaju, ka korterelamuid. Kuigi piirkonda lisandub elanikke, on loota, et nii valusaid liiklusprobleeme nagu näiteks Viimsi elanikel seal siiski ei tule. Esmalt on Tartu maantee iseenesest suurema läbilaskevõimega, samuti parandab olukorda tublisti selle laiendus ja linna siseneva ristmiku mitmetasandiliseks muutmine. Tulevase Uuesalu kasuks räägib seegi, et sinna saab sõita nii Tartu kui ka Viljandi maantee kaudu.
Üldse on Ülemiste järve tagune üks kiiremini arenevaid linnalähedasi piirkondi, mis kahtlemata mõjutab ka tänaste ostude perspektiivi tulevikus. Kui täna on hinnatase teiste linnalähedaste piirkondadega võrreldes madalam, sest ehitatakse endistele põllumaadele ja ka infrastruktuuris on vajakajäämisi, siis järjest uute elanike lisandumisega olukord paraneb märgatavalt, elukeskkond kujuneb tervikuks ja ka hinnad hakkavad tõusma. Ehk, kui käsitleda ostu pikas perspektiivis investeeringuna, on oodata suuremat võitu kui tänastes väljakujunenud piirkondades, kus hinnad on kõrgemad. Investeeringu väärtust suurendab seegi, et sinna piirkonda kerkivad eelkõige majad-ridaelamud, mille hinnad tõusevad lähematel aastatel enam kui korteritel. Uuesalu suur pluss on ka kõrghaljastus, kruntidel kõrguvad männid annavad uusarendusele tugevat Nõmme hõngu.
Kui Rae valla infrastruktuur jõuab samale tasemele mis Viimsis või Tabasalus, võib see linnalähedane piirkond inimeste hulgas eelistatumakski muutuda. Seal ei ole palju vanu nn ehitusjäänukeid, kogu keskkond on tänapäevane, majad uued, naabrid enamasti nooremad ja edasipüüdlikud. Ja kui siiamaani räägib Viimsi-Tabasalu kasuks mere lähedus, siis leidub järjest enam neidki, kes mõistavad, et mereäärne elu ei ole tegelikult see, mille poole meeletult püüelda.
Piirkonna suurim miinus hetkel ongi mainitud vajakajäämised infrastruktuuris. Raske on võistelda asulatega, kus on lasteaiad ja keskkoolid, spaad jm võimalused. Kuid kui elanike arv Rae vallas järjest suureneb, muutub kahtlemata olukord ka siin. Vald on teadvustanud lasteaiakohtade puudust ja Peetri lasteaed-algkooli ehituse algus on planeeritud aastasse 2007. Piirkonnas on olemas kaks väiksemat kooli, samuti asub lähedal Jüri gümnaasium.
Vaba aja veetmiseks on piirkonnas lastele mänguväljakud ning suurematele jalgratta- ja rulluisuteed – uusarenduste kohustuslik osa, mida vanemates rajoonides kohtab harvemini. Uuesalusse on planeeritud ka veesilmadega pargid. Lähedal asub Kiili suur spordihoone, sügisel valmib Jüri ujula. Lagedile planeerib vald 2008. aastal rajada skeitpargi. Kõne all on perearstikeskuse ehitus. Seega – elukeskkond areneb positiivses suunas ja väga kiiresti, mis lubab uskuda, et peatselt saab piirkonnast linnalähedastest aladest üks populaarsemaid.
Hannes Käbi
Pindi Kinnisvara äriklientuuri osakonna juhataja
