Vene suursaadik Eestis: "Presidentide vastastikuseid visiite niipea ei tule"
Ekspressile antud intervjuus peab Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski Pronkssõduri monumendi teisaldamist fašismi ohvrite mälestuse mõnitamiseks ning lubab Venemaa poolt karme sanktsioone. "Teise maailmasõja ajal Hitleri-vastase koalitsiooni poolel võidelnud sõduritele püstitatud monumentide mahavõtt on koletu, lubamatu nähtus, mille vastu peab välja astuma," ütleb ta. "Me loodame siiralt, et mälestusmärki maha ei võeta, kuna see tähendaks fašismi ohvrite mälestuse mõnitamist, Teise maailmasõja tulemuste ülevaatamist."
Samuti on Venemaa saadik kindel, et Eests diskrimineeritakse jätkuvalt vene rahvusest inimesi.

President Ilves jättis üle 70 inimese ordenita
Eesti Ekspressi käsutuses on koopia teenetemärkide komitee poolt 27. detsembril 2006 Kadriorgu saadetud nimekirjast. Sellele järgnes jaanuaris veel kümme nime, kokku 418 inimest. Neist 74 jäi aurahata.
Esialgset ja lõplikku nimekirja võrreldes selgub, et Ilves on võtnud aurahade jagamist erakordselt tõsiselt.
Peaminister Andrus Ansip saatis Kadriorgu üheksa nime. Neist kolm jättis Ilves autasust ilma: ajaloolase Toomas Hiio, setu aktivisti Margus Timmo ja Ruhnu saare poodniku Luise-Marie Jõersi. Skype Eesti juhile Sten Tamkivile määras president madalama autasu, asendades Valgetähe III klassi IV klassiga.
Majandusminister Edgar Savisaar esitas autasustamiseks tosin nime. Kadrioru sõela ei läbinud neli persooni. Nende hulgas on Läänemere suurima reisilaevakompanii Tallink rajaja Enn Pant ja kohaliku tähtsusega laevandustegelane Vjatšeslav STRONG> Leedo.
Veelgi hoolikamalt tutvus Ilves regionaalminister Jaan Õunapuu kandidaatidega. 20 nimest jõudis ordenite nimekirja kõigest üheksa. Väljajäetud on seotud põhiliselt maaeluga, mõned neist kuuluvad Rahvaliitu ja Keskerakonda.

Toomas H. Liiv: "Meditsiiniliselt olen ma pedofiil."
Alaealistega tehtud sugukõlvatuste eest kolmeks ja pooleks aastaks trellide taha mõistetud Toomas H Liiv annab oma esimese intervjuu vanglast. Muuhulgas tunnistab ta, et usub, et vähemalt tema puhul on pedofiiliat võimalik ravida.

Mürgiõunad poelettidel
Eesti Maaülikooli (EMÜ) aianduse osakonna õunte kvaliteedi uuring näitas, et Eestis müüdavates importõuntes on mitmesuguseid jääkaineid, mis õuna tervislikkuse kahtluse alla seavad. Analüüsid näitasid, et Hispaaniast pärit õuntes oli kuus erinevat jääki, Poolast pärit õuntes oli võõraineid kolm. Eesti õuntes jääke ei leitud.
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teeb toiduseiret, mille tulemustest on näha, et kui aastal 2000 leidus taimekaitsevahendite jääke 45 protsendis imporditud puu- ja köögiviljades, siis 2006. aastal oli sama näitaja juba 67 protsenti, kusjuures viiel protsendil neist üle lubatud piirnormi.
Rohkem aineid on leitud apelsinidest, mandariinidest, sidrunitest ja viinamarjadest - see tähendab, et need puuviljad on kõige saastunumad, neis on ka kõige kõrgem normi ületavate jääkide hulk. Jääkaineid üle normi on esinenud ka hiinakapsas ja tomatis.

Kalev Kanguril raha otsas
11 miljoni kroonise pistise võtmises kahtlustatav maa-ameti peadirektor Kalev Kangur kardab kaotada rahapuuduse tõttu oma eluaset.
Kanguri mure tuli ilmsiks Tallinna ringkonnakohtu kolmapäevasel istungil, kus arutati tema soovi asuda jälle tööle maa-ameti juhina.
Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas kohtule, et "Kanguril on võimalik võtta maksepuhkust. Kinnisvarahindade tõusu arvestades on tal võimalik võtta ka täiendavat laenu".
Kuna Kangur ei pääse tagasi tööle, kardab mees ka ravikindlustusest ilmajäämise pärast. Seepeale soovitas prokurör Feldmanis tal endale uus töökoht otsida.
Prokuratuur nõuab Kanguri eemalhoidmist maa-ametist uurimise lõpuni. Feldmanise sõnul on uurijatel "kahtlus, et ta looks dokumente juurde, millega saaks põhjendada oma tehinguid".
Kanguri kaitsja Margus Mugu väitel on kaitsepolitsei uurinud maadevahetuse kriminaalasja juba nii kaua, et mingeid uusi tõendeid luua pole võimalik.

Oravatel salaplaan pronkssõduri teisaldamiseks
Kaitseminister Jürgen Ligi valmistab ette Tõnismäe pronkssõduri kiiret teisaldamist.
Reformierakonna ajutrust tahab viia Nõukogude armeele püstitatud ausamba Tallinna kesklinnast ära tänavu kevadel. Idee kohaselt leiab see aset pärast Riigikogu valimisi ja enne uue valitsuse ametisse astumist märtsis-aprillis.
Monumendi teisaldamist kavandatakse sõjahaudade kaitse seaduse alusel, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja tänavu jaanuaris.
Seaduse kohaselt kuuluvad sõjaohvrite säilmed ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Ebasobivad kohad on muuhulgas pargid ja haljasalad väljaspool kalmistuid ning kohad, "kus toimuvad massiüritused". Vastava otsuse langetab kaitseminister sõjahaudade komisjoni ettepanekul.
Sel kolmapäeval esimest korda kogunenud seitsmeliikmelises komisjonis on ilmne ülekaal Reformierakonnal.

Vitsut jagas tasuta viina
Tartu rahu aastapäeval toimunud piduliku õhtusöögi järel kinkis rahvaliitlane Lauri Vitsut Kernu külavanematele pudeli Koolitoa viina. Etiketile on trükitud ka tema venna, Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti nimi.
Pika laua taga peetud kõnes kurtis Lauri Vitsut muuhulgas, et tal pole lastud valla lehes valimisreklaami teha. Kui aga külavanemad hakkasid kodu poole minema, torkas Vitsut kõigile pihku käe ja pudeli viina. Osav poliitik oli õhtusööki kasutanud endale valimispropaganda tegemiseks.
Külavanematele antud viinapudeli etiketil on kujutatud vana koolimaja ning märjuke kannab nime Koolitoa viin. Pudeli tagaküljelt leiab asjakohase selgituse, mis tuletab meelde Harjumaal Kernu vallas Muusika külas asuva vana koolimaja ajalugu ning ühtlasi tuletab meelde, et "1998. aastal omandasid koolihoone Toomas ja Lauri Vitsut. Vana koolimaja renoveeriti ning kohendati ümber elamuks. Sellesse majasse jäi alles vana hea koolivaim".

Makedoonia riik lahendas probleeme korteriühistuga
Kaks nädalat tagasi Tallinnas Ameerika Ühendriikide saatkonna kõrval asuvas kortermajas Makedoonia riigi esimese diplomaatilise esinduse avamine tuli korterühistule kui välk selgest taevast ja tekitas protestilaine.
Majaelanikud kartsid, et liftita viiekorruselise elumaja viimasele korrusele erakorterisse rajatud Makedoonia ametlikku esindusse hakkab voorima rahvast ning kitsas trepikojas traavima tundmatud mehed. Tundus loogiline, et diplomaatiline esindus võiks omada eraldi sissepääsu. Õli lisas tulle tõik, et korteri haldaja, kes selle Makedooniale rentis, ühistult asutuse rajamiseks luba ei küsinud ning välisukse ette pandi üles silt enne, kui ühistu juhatus jõudis selle ülespaneku taotluse läbi vaadata.
Haldaja esindaja Madle Lippus ütles, et sildi ülespanekuga läks kiireks sellepärast, et esindust tuli 31. jaanuaril avama Makedoonia peaminister Nikola Gruevski. "Arvasime, et ühistult ei tohiks probleeme tekkida ja nõusolek tuleb," rääkis ta.
Makedoonia Vabariigi esinduse juht Nenad Kolev sai probleemist teada Ekspressilt teisipäeval. Sädemete pragisedes lahenes tüli kolmapäeva ennelõunaks ning korteriühistul jäi kuri kiri välisministeeriumisse saatmata.
Selgus, et tegemist oli arusaamatuse ja vääritimõistmisega. Diplomaat koputas naabrite uksele ja selgitas, et tegemist ei ole konsulaaresindusega, mis tegeleb inimestega, vaid diplomaatilise esindusega ja tema elupaigaga. Seetõttu mingit sebimist ja naabrite häirimist toimuma ei hakka. Samuti usaldas ta liigselt haldajat, kes jättis mulje, et kõik on korras.