Emajõe piimakuningas pandi vangi

Tartu ärimehed Jaan Mugra ja Ahto Peetso vahistatud. Neid kahtlustatakse kolme aasta taguses käibemaksupettuses.

Kevadlõhnad on vallutanud Tartu. Paraku pole Külli Mugral õitsele puhkenud sirelitest rõõmu. Ta on juba kümme kilo kaalust alla võtnud. Ja keeldub intervjuust, kartes, et ei suuda anda õigeid vastuseid.
8. mail vahistati tema abikaasa, Tartu tuntud piimaärimees Jaan Mugra.

18. mail vahistati sadamas ka Portugalist puhkusereisilt naasnud Mugra partner Ahto Peetso. Mõlemad mehed ja nende perekonnad on Tartus tuntud kui väga korralikud ja tagasihoidlikud inimesed.
Ka Ahto Peetso abikaasa on endast väljas. Ta ootab sel esmaspäeval poolteist tundi Tallinna Linnakohtu koridoris, kuni saab teada, et meest hoitakse veel vähemalt kümme päeva vanglas. Omavahel rääkida neil ei lubata.
“Me oleme olnud kuusteist aastat abielus, aga ma ei oska täpselt öelda, mis tööd mu mees tegi. Ma ei teagi, kas ta oli Jaan Mugra partner või alluv,” ütleb Ahto Peetso abikaasa. “Uurija on ka väga sõnakehv.”
Teisipäeval viib peretuttav Peetsole Rahumäe arestimajja paki. Pakis on pakisupid, pehmed kommid (karamell on keelatud), dressid, puljongikuubikud, kolm paari sokke. Kolmanda paari korjab kontroll ära. Nagu ka raadio, plastmassist karbikese ja suhkru. Ei tohi. Ka naise kirja ei lubata edasi anda.

Tavaline protseduur
“Kavatseme vahistamisi jätkata, kui see on vajalik,” ütleb Maksupettuste Uurimise Keskuse direktor Enriko Aav enesekindlalt. “Meil on töös üle 90 kriminaalasja.”
Tema ei tea,  kui korralikud inimesed on Mugra ja Peetso. “Neid kahtlustatakse teise astme kriminaalkuriteos," rõhutab Aav. "Vahistamine ei ole kellegi karistamine. See on vahend uurimise tagamiseks.  See on tõkend, et vältida uute tõendite tekkimist.”
Aav eitab, et Mugra vahistamise taga võiks olla ärimehe ja poliitiku Neinar Seli tellimus. Nagu usuvad need, kes teavad Mugra ja Seli aastaid kestnud vägikaikavedu, mille käigus on lendu lastud mahlakaid ähvardusi.
“Täna on süüdistus valmimas. Kriminaalasja alustas Harju Politseiprefektuur 12. juulil 2000, sest OÜ Brianton hoidis maksuameti eest kõrvale. Maksupettuse Uurimise Keskus alustas menetlust 23. novembril 2001.  Nüüd on uurimine jõudnud niikaugele, et on välja selgitatud kahlustatavad,” ütleb Aav. “Me üritame välja selgitada tegelikku kuriteo organiseerijat. See, kes on formaalselt omanik, ei pruugi veel olla ettevõtet kasutav isik. Skeemides kasutatakse variisikuid. Käibemaksupettuste ketid võivad koosneda mitmest varifirmast ja lõpuks võetakse raha pangaautomaadist välja."
Enriko Aava sõnul on ärimeeste hulgas laialt levinud ütlus “teeme käibekat”. Maarahvalt ostetakse kokku näiteks põllumajandussaadusi. Varifirma müüb kauba edasi suurfirmale, lisades käibemaksu. Hiljem petturid võtavad raha firmast välja ja kaovad (vt skeemi).

Maksuspetsialist Aav rõhutab, et ta ei räägi siin konkreetselt Briantoni juhtumist. Kuid Briantoni tegevusalade loetelus on esikohal toor- ja parknaha hulgimüük, põllumajanduslik loomakasvatus ja põllumajandussaaduste jae- ja hulgimüük, metsa ülestöötamine, kokkuost, töötlemine ja valmistoodangu müük. Firma sobib suurepäraselt “käibeka tegemiseks.”

Oht õigusriigile

“Mugra peeti kinni ning seejärel vahistatigi OÜ Brianton väidetava käibemaksuvõla asjus.  Võimalik 30päevane vahi all viibimine ilma süüdistust esitamata loob äärmiselt ohtliku pretsedendi," kardab Advokaadibüroo Glikman & Glikman vandeadvokaadi abi Priit Lätt STRONG>.
OÜga Brianton puudub Mugral igasugune juriidiline seos, s.t ta ei ole kunagi olnud OÜ Brianton juhatuse liige, osanik, töötaja ega esindaja, rõhutab Lätt.
Mugrat kahtlustatakse kriminaalkoodeksi (KrK) §148' lõige 5 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, räägib Lätt. KrK § 148' lg 5 näeb ette karistuse maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmise või ettenähtust väiksema maksusumma tasumise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust.
"Süüdistust ei ole esitatud, küll aga rakendatakse tema suhtes kõige rangemat ja isikuvabadust kõige rohkem piiravat tõkendit - vahi all hoidmist. Tegemist ei ole ühiskonnaohtliku inimesega. Vastupidi, Mugra on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elu- ja töökoht, tema ülalpidamisel on perekond, ta on tuntud ärimees jne. Sellised äärmuslikud jõuvõtted isiku suhtes, kellele ei ole isegi süüdistust esitatud, ei ole õigusriigile omased. Eeluurimist läbiviiv Maksupettuste Uurimise Keskus tegutseb erakordselt jõuliselt. Kahtlustame tellimustööd," hindab Lätt.
Advokaadi abi vihjab siin Riigikogu nn Kapo kontrollkomisjoni liikmele Neinar Selile, kes väidetavalt on varem Mugrat ähvardanud kolmeks aastaks vangipanekuga!
Lätt viitab Tartu Kaubahalli juhtumile. See kuulus varasemalt Mugrale ja Selile ehk nendega seotud firmadele. Mõlemad on püüdnud teist hanitada. Nüüd on asi kohtus pooleli.

Seli ja Mugra kaklesid Tartu Kaubahalli pärast

“No lõpetage ära. Aitab küll,” vastab Seli. Ta eitab omapoolset huvi ja kinnitab, et teda rahuldab Tartu Maakohtu 27. märtsi otsus, mis taastas AS Tartu KEK 50protsendilise osaluse Mileenia Valduses. Tartu KEK on Seli firma. Milleenia Valdus on Tartu Kaubahalli omanik. 

"Probleemi oli eelnevalt tekitanud Jaan Mugra, kes võltsis firma aktsiaraamatut, näidates Milleenia omanikena ainult endaga seotud firmasid,” märgib Seli.
“Sellise pettusega tekkis olukord, kus Jaan Mugral oli Tartu KEKiga arvestamata võimalik kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek, mida ta ka tegi. Üldkoosoleku järgselt kinnitas Jõhvi notar, teadmata võltsingust aktsiaraamatus, Mugra esitatud "uued" nõukogu liikmed (J. Mugra abikaasa, Rain Kalda ja Ahto Peetso). Nagu isegi aru saate on tegu Mugra lähikonnaga, kes käitub vastavalt etteantud juhtnööridele. Pettus tuli peagi ilmsiks ning nüüdseks on Tartu Maakohus probleemi ka õiguslikult lahendanud. Kokkuvõtvalt tahan öelda, et tegu polnud kohtuvaidlusega, vaid pettuse likvideerimisega.” räägib Seli.

Ometi on kõik osapooled 27. märtsi otsuse edasi kaevanud ja 6. juunil arutab asja Tartu Ringkonnakohus. Mugra vabaneb alles 7. juunil.

“Isamaaliitlane Lätt võiks poliitika kõrvale jätta ja läheneda asjale probleemi-, mitte vandenõukeskselt. Mis puutub minu positsiooni, siis Eestis on õigusemõistmine seadusandlikust võimust sõltumatu ja ühel Riigikogu liikmel, sealhulgas ka minul, pole võimalik õigusemõistmist kuidagimoodi kallutada. Samuti puudub minul selleks igasugune tahe,” rõhutab reformierakondlane Seli.
Mugra rääkis talvel Äripäevale, et suhted Neinar Seliga pingestusid 2000. aasta kevadel. “Vestlesin Seli endiste äripartneritega, kes arvasid, et Seli on kujunenud olukorras võimeline kaubahalli maha müüma,” rääkis Mugra. “Usaldus Seli vastu kadus siis, kui ta surus kaubahalli peatöövõtjaks endaga seotud ehitusfirma, mis on ehitanud tema Tartu ja Tallinnas Viimsis asuvad eramud.”
Mugra sõnul ei jõudnudki ta Seliga enam konstruktiivsete läbirääkimisteni. “Seli ütles mulle, et ta minuga võileiba jagada ei saa,” ütles Mugra Äripäevale ja lisas, et usalduse kadumine Seli vastu oligi põhjus, miks ta otsustas Tartu Kaubahalli haldava Milleenia Valduse kaks nõukogu liiget välja vahetada.

Mugra pingelised suhted oma õukonnaga

Jaan Mugra on 60 miljoni kroonise aastakäibega Espito AS Nõukogu esimees. Firma töötab edasi. Paanikat pole. “Midagi hullu ei ole juhtunud,” ütleb Margus Leek, Espito juhatuse esimees. “Esimene ehmatus on möödas.” Aga täpsemast tagamaade valgustamisest Leek huvitatud pole. Konfliktis on teisigi osalisi.
Väidetavalt oli Mugra lisaks Selile tülis veel ühe mehe, Andres Maseriga. Tüli oli tõsine ja seda tunnistab ka Leek. Maser on konfliktis oluline katalüsaator. Mõni aeg tagasi jõudis kaebekiri Mugra skeemidest mitme ajalehe, sealhulgas Eesti Ekspressi toimetusse. Kiri on vastik, tüüpiline eestlasele-kaebajale. Tõenäosus, et selle kirja on teele läkitanud just Mugraga raha pärast tülli keeranud Maser, on suur. Mitmed lehetoimetajad loevad kirja, kuid lugu ei tule. Juhtum ei tundu piisavalt huvitav.
Kaebekiri räägib Mugrale kuulunud Varbo Grupi pankrotist. See ettevõte tegeles Virumaa varustamisega piimatoodetega.  Firmal läks väidetavalt nii kaua hästi, kui Rakvere Piimakombinaadi tegevdirektor Tarmo Lindma mängis kokku Mugraga.
Rakvere Piima omanik Nevil Hewitt saanud sellest teada ja vallandanud Lindmaa.
Kaebekiri väidab ka, et Mugra on läbi viinud või kontrollinud mitmeid suurte põllumajandusühistute pankrotte, sealhulgas RAS Luunja ning Roosna-Alliku Põllumajandusühistu oma.
Üritasime kaebekirja kontrollida. Hewitt kinnitas, et vallandas Tarmo Lindma halbade majandustulemuste tõttu.
Kokkuvõttes on Tartu mehed kinni ja nende pered meeleheitel. Kui see muutub tavapraktikaks, siis ostetakse poed peagi Komeedi kommidest tühjaks. Pehmeid komme võetakse vangla pakilauas meelsasti vastu.
Tartus levib uudis Mugrast ja tema partnerist suust suhu. Kohaliku ajalehe jaoks teade kaubahalli ühe omaniku päise päeva ajal vangiviimisest uudiskünnist ei ületa.