Niipea, kui Seli oksjonimajja kohale jõuab, oli selge, et hind lendab taevasse. Kõik vaatavad tema poole – seal on üks vend, kes peab igal juhul medali ostma! Lihtsaks me seda talle ei tee!
Selil on Advokaadibüroo Soraineniga plaan.

Plaan on selline, et Seli võtab Souli kulla, sest see läheb esimesena haamri alla. Souli kuld oli esimene naiste trekikuld üleüldse. Sellist alal pole varem olümpial võisteldud.

Seli enda jaoks on 1988. aasta samuti oluline. Ta abiellus, lõpetas ülikoolis aspirantuuri. Tütar Silje sündis just olümpia ajal (Põlvas, sest Tartu sünnitusmaja oli kinni).
Ja Sorainen võtab sihikule Barcelona kulla.

Plaan on lihtne: Kui saalis hakatakse liiga palju pakkuma, ja Selil läheb raskeks, siis ta loobub. Tema asemel peab hakkama pakkumistega jätkama Soraineni advokaat Prangli Vabaduse väljaku äärest Kawe Plazast seitsmendalt korruselt.

Samal ajal klõpsivad kaks Pärnu sadama juhatuse liiget Pärnu sadamakail arvutinuppe ja avastavad, püha taevas, Erika medalioksjon on kohe algamas!

Kuu aja eest olid nad – Pärnu sadama juhid Sander Kilk ja Mati Heinmann – ennast oksjonile üles andnud, vahepeal on nad selle unustada jõudnud.

Sander helistab isale Rein Kilgile Tallinnasse: „Kuule, Erika oksjon algab, mis me teeme, osaleme või mitte?“
Rein: „Okei, osaleme!“
Enne, kui oksjonipidaja Erika asjadeni jõuab, läheb veel ilmatu aeg ja pärnu mehed käivad lõunat söömas, tulevad tagasi ja siis läheb actioniks.
« Avalehele