Estland ist Judenfrei
Laual aurab kapsas ja pitsides pärlendab viin. Vanaisa ütleb toosti. Kõneldakse hõbepulmadest, lastelastest, elust nüüd ja enne. Pärast viiendat pitsi ilmub muidu nii muheda vanaisa prilliklaaside taha sõjakas pilk. Kõneaineks tõusevad juudid. Milliseid salasepitsusi hauvad nad väikeses Eestis ja milliseid hirmutegusid sooritavad laias maailmas.
Tuttav pilt, kas pole? Samad fraasid, samad käibetõed, sama argimütoloogia. „Ahv arenes neegrist“, „juudi lõhna tunneb ära kaugelt“ - eestlane armastab ikka vanarahvatarkusi! Nii ei kõnele mingid paadunud natsid vaid täiesti normaalsed eesti mehed. Kui küsida otse, kas nad on rassistid ja antisemiidid, eitatakse, aga saunalaval või pitsi viina taga avanevad keelepaelad. Hoogu annavad juurde Zuroffi askeldused ja USA saatkonna ettekirjutused, Jüri Lina misjonitöö ja Jürgen Grafi „paljastused“. Homofoobid on koos homoseksuaalidega juba kapist välja astunud ning on aja küsimus, millal astub areenile esimene avalikult ksenofoobne poliitiline jõud.
Juudid on just sobiv rahvus hiiliva ksenofoobia objektiks. Neil on ülitugev agenda ning rahvuslik integratsioon, mida on kerge tõlgendada üleilmse vandenõuna. Juutlus püsib enamasti teiste kultuuride sees, mis annab aluse lihtsaks asendustehteks. Maailma hädades pole süüdi sakslased, venelased, ameeriklased, vaid nende rahvuste sisse pugenud teadagi kes. Kommunismi leiutasid teadagi kes. 40-nda aasta annektsiooni dikteerisid teadagi kes. Ameerika Iraagi sõja taga seisavad teadagi mis jõud. Kes kontrollivad panganduse kaudu meie raha ja Hollywoodi filmide kaudu meie teadvust? Teadagi kes! Isegi Hitlerit on peetud juudiks.
Ka meie kõrgklassi paharette demoniseeritakse sama loogika alusel. Viktor Kaasik on juut mis juut. Vaadake vaid milline nägu ja milline nimi tal on! Millisest sünagoogist saab korraldusi juut Siim Kallas?
Ma arvan, et eurovastaste leeri ei ühendanud niivõrd talupojaskepsis, kui eestlastele igiomane irratsionaalne hirm võõra (mustade, homoseksuaalide, juutide) ees. Appi, nad tulevad meie tuppa ja kusevad meie kappa, vägistavad meie tütreid ja võtavad ära maksumaksja raha.
Nüüd kui me lõpuks oleme kätte võidelnud iseolemise, saanud „valgeks inimeseks“, peame hakkama koogutama vähemuste ees ja viljelema poliitiliselt korrektset kõnepruuki. Valge mehe tusk avaldub ka intelligentsemais tõdemusis stiilis „pole midagi rõhutumat kui valge, keskealine, kesklassi kuuluv heteromees“.
