20.06.2008, 00:00
Ettevõtjad lõid majanduse päästekomitee
Rühm ärksaid ärimehi koostas ettepanekud Eesti konkurentsivõime parandamiseks.;Valitsev Reformierakond on neist osa omaks võtnud, mõned aga täiesti maha teinud.
Varakevadest saadik koguneb teisipäeviti kell neli
pärastlõunal Tallinna klubisse Spirit (eesti keeles
“hing”) rühm ettevõtjaid, kes nimetab end uue
majanduse töörühmaks.
Ühistöö
tulemusel valmis hulk lihtsaid ettepanekuid, mis aitaksid oluliselt kergitada
Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Need on koondatud 28
leheküljest koosnevasse presentatsiooni “Tarkade töötajate
riik”.
Tulevikus end tõenäoliselt sihtasutusena
registreeriva töörühma peamised ideed on:
• luua
Eestisse rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Selleks kehtestada
sotsiaalmaksule ülempiir – maksu ei võeta sellelt palga
osalt, mis ületab umbes 250 000 krooni aastas;
• teha
maksusoodustusi ülikoolide lõpetajatele, et andekad noored ei
koliks välismaale;
• muuta eraisikute väärtpaberitulu
maksuvabaks, mis aitaks muuta Eesti põhjamaade rikaste uueks
paradiisiks.
“Meid innustab mure, kes maksab 15 aasta
pärast Eesti riigi pensionid. Järjest rohkem noori läheb
välismaale õppima, aga ega nad tagasi tule,” selgitab
töörühma üks eestvedajaid, tarkvarafirma Helmes
nõukogu esimees Jaan Pillesaar. “Enamik Euroopa riike on
Eestist edumeelsemad. Mina loon uusi töökohti Venemaale ja
Valgevenesse. Me suudame äri ka mujal teha, aga tahame Eesti riiki
aidata.”
Presentatsioonis on toodud näide, et kui
omavahel võistlevad ühesugused Eesti ja Valgevene tarkvarafirmad
(haritud ja kogemustega töötajad, ühesuurused palgad, ISO
sertifikaadid, hea maine), siis Valgevene ettevõtte
väljamüügihind on kaks korda odavam, sest seal ei maksusta
teabetööd.
“Meie supernäide Skype on väga
õnnelik juhus, mitte Eesti riigi poliitika tulemus,” teatab
paber.
“Me oleme Eesti majanduse pärast väga
mures,” räägib Kristel Kivinurm-Priisalm, partner
investeerimisfirmast Avaron. “Meil on põhimõtteliselt
valida kahe tee vahel. Esimene on nn Jaapani tee: väike majanduskasv
väga pika perioodi vältel. Sel juhul lähevad inimesed ära
välismaale tööle. Teine asi on siis, kui võtame kiiresti
ette konkreetseid samme Eesti konkurentsivõime parandamiseks.”
Kinnisvarafirma Eften Capital tegevjuht Viljar Arakas märgib:
“Praegune majanduslik olukord nõuab rohkem idealismi ehk
tuleb mõelda, kuidas saaks, mitte leida põhjusi, et miks ei saa.
Pime ka näeb, et tänase olukorra jätkumine ei vii
meid mitte kuhugi.”
Töörühm usub, et sobivaim
aeg olulisteks muutusteks on just praegu, kui Riigikogu valimised on veel
kaugel ning majandus on vajunud kriisi ja ühiskond tunnetab muutuste
vajadust. Viljar Arakas: “Me ei hakanud uut Res Publicat tegema, vaid
jäime paari-kolme konkreetse ettepaneku juurde. Kui need ideed ellu viia,
siis on [peaminister] Andrus Ansipil võimalik kümne aasta
pärast mööda maailma ringi käia, Eesti edulugu tutvustada
ja kõik auhinnad kokku koguda. ”
Viimase paari
nädala jooksul on töörühm kohtunud Reformierakonna
Riigikogu fraktsiooniga ning IRLi tipptegelaste, partei esimehe Mart Laari ja
majandusminister Juhan Partsiga.
Reformierakonna üks
liidreid Keit Pentus teataski ülemöödunud nädalavahetusel
Palmses peetud erakonna üldkogul, et sotsiaalmaksustatavale palgale tuleks
seada ülempiir. Üldsus peab seda tema ideeks, kuigi Kristel
Kivinurm-Priisalm oli sama ettepanekut varem tutvustanud ka IRLi
häälekandjas Eesti Eest, mis i
lmus mai keskel Postimehe vahel.
Teine Reformierakonna
mõjukas liige, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi
ütleb, et töörühma ettepanekute puhul “oli päris
palju äratundmisrõõmu”, sest ta oli ise mõni
kuu varem esitanud samalaadseid ideid justiitsminister Rein Langiga kahasse
kirjutatud artiklis. Ligi ütles, et näiteks sotsmaksu lagi on
teretulnud, kuid samas oli ettevõtjate jutus omajagu utoopiat, nagu
sotsmaksuvabastus ülikoolide lõpetajatele kolmeks aastaks.
“Oleme selle ka neile välja öelnud,” märkis Ligi.
Töörühma liidrid annavad endale aru, et kõik
mõtted ei pruugi läbi lüüa. Kriitikud näevad
ettepanekute taga ärimeeste omakasupüüdlikke soove
(tarkvaraarendaja tahab palgakuludelt kokku hoida, investeerimispankur
püüab rikkaid väliskliente jne), poliitikud pelgavad aga ohtu,
et riigi tulud kahanevad, mitte ei kasva. Samasugune hirm valitses ka siis, kui
Reformierakond vabastas 1999. aastal ettevõtted tulumaksust.
Pillesaare seisukoht on väga selge: “Maksud ei peaks olema
suunatud mitte teenimisele, vaid tarbimisele.”
Muuhulgas
arutas töörühm käibemaksu tõstmist 19 protsendile.
“Riigieelarve tulude suurendamiseks on käibemaksu
tõstmine ühe protsendipunkti võrra hea
idee,” kiidab Viljar Arakas. Maksuamet ei pea mingeid kulukaid
süsteeme looma ega töötajaid juurde palkama, piisab vaid
ühe numbri muutmisest.
Senised reaktsioonid
töörühma ettepanekutele on olnud vastakad. Näiteks
ametiühingud ja mitmed poliitikud laitsid maha nn astmelise sotsiaalmaksu,
sest see purustab aastaid kehtinud solidaarsusprintsiibi. Sel nädalal
räägivad uudised, et ilmselt lükkub tulevikku ka kauaoodatud
eraisiku aktsiatulu maksudest vabastamine. “See on külmutatud
olekus,” ütleb Ligi.
Jaan Pillesaare sõnul tasub
ettepanekud ellu viia nii kiiresti kui võimalik: “Olukord on juba
selline, et Londonis on isegi lapsehoidjat palgata odavam kui Eestis.”
Kuidas suurendada Eesti läbilöögivõimet
Väljavõte uue majanduse töörühma ettepanekutest
Väljavõte uue majanduse töörühma ettepanekutest
- Praegu maksustab riik tarku töökohti üle 100 protsendi suuruse(!!!) maksumääraga (sotsiaalmaks, töötukassa, üksikisiku tulumaks, käibemaks, aktsiisid). Tuhanded inimesed ei ole nõus töötama Eestis töölepinguga (kasutavad osaühinguid) või lähevad välismaale tööle (eriti noored).
- Eesti konkurentriigid maksustavad kõrgepalgalise töö tegemist madalamalt või üldse mitte.
- Eestis peaks sotsiaalmaksu ülempiir olema umbes 250 000 krooni aastas.
- Ülikooliharidusega noorte vabastamine sotsiaal- ja/või tulumaksust esimeseks 1–3 tööaastaks Eestis, mis on sisuliselt töö õppimise aeg, mitte töö tegemise aeg. Samasugune süsteem toimib Poolas ja Rumeenias.
- Tasemekoolitus (magistrikraad ja tööalane koolitus) erisoodustusmaksust vabaks.
- Viia riigi sotsiaalne pakett võimalikult palju vabatahtlikuks (töötuskindlustus, ravikindlustus, pension ja muud sotsiaalsed garantiid).
- Kehtestada eraisikute väärtpaberituludele nullprotsendiline tulumaksumäär.
- Eesti füüsilise isiku kapitalitulude maksustamine ei ole konkurentsivõimeline. Paljud väga rikkad Eesti eraisikud haldavad juba varasid maksude tõttu välismaal. Leedus on eraisikute investeeringud tulumaksuvabad.
- Paljud rikkad soomlased ja rootslased liiguvad “pensionipõlve” pidama Hispaaniasse, Luksemburgi või Šveitsi, kus on parem maksukliima. Enamik neist on 40–60 aasta vanused.
- Eesti peaks selle situatsiooni ja oma asukoha ära kasutama ning looma rikastele eraisikutele atraktiivse maksukeskkonna, et nad tuleksid pigem Eestisse elama – põhjamaade lähedus Eestile võimaldab hoida sidet perekonnaga.
- Maksuvabad väärtpaberitulud ning mõistlikud maksud tarkadele töökohtadele võiksid anda tõuke, et välisfirmad toovad oma kontorid Eestisse. Siia kolivad rikkad eraisikud ja ettevõtjad. Nad loovad uusi töökohti, investeerivad kapitali, ostavad kinnisvara ja tarbivad Eestis teenuseid.istid jätavad Eestisse palju raha.