Alla 5000 töötajaga kompaniidest sai kannatada peaaegu iga neljas, selgub audiitorfirma PricewaterhouseCoopers värskest uuringust "Euroopa majanduskuritegevus 2001".

Kokku tõi valgekraeline kuritegevus kahju 56 miljardit krooni. Vaid iga viies ohver suutis rohkem kui poole väljapetetud rahast tagasi saada.

"Piirkondade ja majandusharude vahelised ühtelangevused on isegi vapustavamad kui erinevused," märgib uurimuse autor Rick Helsby.

Enim esines pettusi finantssektoris. Lääne-Euroopas kandis kahju iga teine rahandusasutus. Kesk-Euroopas oli kannatanuid 18 protsenti. Haavatavuselt asub teisel kohal Kesk-Euroopa keemia- ja farmaatsiatööstus, mis on avatud korruptsioonile ja kus esineb piraatlust ning patentide vargusi.

Üldiselt on kõige levinumad kuritööliigid kelmus ja usalduse kuritarvitamine.

Kõige tõenäolisemalt osutuvad petturiteks ettevõtte enda töötajad. Koguni 59 protsenti kuritegudest sooritasid firmade töötajad. Oht on seda suurem, mida kopsakama firmaga on tegemist. Suurfirmades käib kontroll vaevalisemalt, sest tehingute struktuur on keerukas. Samuti kasvab risk uutele turgudele minnes.

Sageli peavad töötajad pettusi "ohvriteta kuritegudeks", sest kahju ei kannata üksikisik, vaid hoopis ettevõte.

Samas usaldavad ettevõtted ikka oma töötajaid. Vastanud hindasid näiteks rahapesu- ja korruptsiooniriski tegelikust kõrgemaks ning töötajate ja juhtkonna pettuseskeemide võimalikkust keskmiselt 2,5 korda tegelikust madalamaks.

58 protsenti pettustest avastati juhuslikult. 53 protsendil juhtudest aitas mustad teod päevavalgele tuua muudatus juhtkonna koosseisus.

Kolm neljandikku vastanutest peavad pettuse riski tulevikus sama suureks kui praegu. Kolmandik arvab, et risk on edaspidi isegi kõrgem.

Küsitlus hõlmas üle 3400 firma, mittetulundusühingu ning riigiasutuse tippjuhi viieteistkümnest Lääne- ja Kesk-Euroopa riigist.