Siis algab hall peeneruuduline ülikond, just selline leheruumi mittevääriv riietusese, mida eurobürokraadilt oodata võiks. Ent ülikond liigub! Käisereväärid lendlevad žestikuleerides õhus, püksisääred vahetavad äkitselt asukohta, välja suhiseb käsi, et sõrm vastu lauaäärt tagudes mõtet rõhutada saaks. Lepassaar kõneleb põlemise ja kirega, mida ootaks lõunaeurooplaselt.

Mööda Euroopa Liidu riike tuuritades – mullu novembris vaid kaheksa päeva kodus – ongi Lepassaarel kogemusi kõigi liitu kuuluvate rahvastega läbirääkimisel. Just tema kaliibri mehed (peaministrite abid, eestkõnelejad ja muidu paremad käed) on need, kes panevad paika peened finessid lepingutes, mida Hollande’id-Merkelid-Ansipid veidi hiljem kaamerate ees käsi surudes kinnitavad.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist