EVK 15: Rahvasaadikud ei saanud aru, mis asi on aktsia

Parlamendis tuli saadikutele selgitada aktsia mõistet, millest ei tahetud kuidagi aru saada. Kui seadus lõpuks kõiki enam-vähem rahuldavas sõnastuses vastu võeti, leidus ikka rühm inimesi, kes saatsid presidendile kirja palvega seda mitte välja kuulutada. Samas oli see määrava tähtsusega,
et luua väärtpaberituru infrastruktuurid - depositoorium ja börs. Depositooriumi loomine sai võimalikuks tänu pankade ja riigi tihedale koostööle. See, et väärtpaberikeskuse asutamisleping sõlmiti juba veebruaris 1994, oli suuresti läbirääkimise ja usalduse küsimus.

Asutamisel pani ka riik oma osa keskuse aktsiakapitali. Suurem ülesanne oli saada valitsuse heakskiit, et riik oleks alguses üks keskregistri osanik. Seda oli tol hetkel vaja, et tagada väärtpaberituru usaldusväärsus investorite
silmis. Ilmselt on see ainulaadne kogu Euroopas, et riik suunab oma vahendid väärtpaberituru struktuuridesse.
Elektrooniliste väärtpaberitega ja elektroonilise registriga alustamine oli tolle aja mõistes samuti ainulaadne. Näiteks Saksamaal peeti samal ajal registrit suures hoidlas, kus toimetati reaalsete väärtpaberitega. Neid veeti selliste kärudega, nagu kasutame kaubanduskeskustes. Paljudele arenenud väärtpaberituruga riikidele oli kujuteldamatu,
et meie siin tahame minna kohe elektroonilistele väärtpaberitele, ilma et oleks paberitega toimetanud. Nemad tegelesid sel ajal oma väärtpaberite elektrooniliseks muutmisega, andes samas meile abi koolitustena jms.

Väärtpaberite keskdepositooriumi loomine lõi eelduse Tallinna börsi käivitamiseks.

Hilma Naaber, rahandusministeeriumi esindaja Eesti väärtpaberituru väljaarendamisel

NASDAQ OMX Tallinna börs annab investorharidusprogrammi raames välja ajalehte "Väärt Paber". Koos turuosalistega koostatav väljaanne jõuab lugejateni kaks korda aastas, andes näpunäiteid säästmiseks ja investeerimise alustamiseks.
15. oktoobril 2009 ilmus Eesti Ekspressi vahel NASDAQ OMX Tallinn infoleht väikeinvestorile nimega Väärt Paber.