FBI salaagent aitas paljastada Eesti küberpätti
Kuidas sattusid Kohtla-Järve nooruki Elvis Nikonovi kätte sadade USA kodanike isiku- ja krediitkaartide andmed, ei ütle ükski ametlik allikas. Kohtuotsuseski seisab: "...koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, omandas interneti kaudu, tuvastamata allikast..."
Kust võttis kuritegude toimepanemise ajal 20aastane tudeng jultumuse võõra raha eest endale kastide kaupa asju tellida, ei ütle samuti keegi.
See polegi tähtis.
Tähtis on, et mõne nädala eest sai Harju maakohtus "kaante vahele" ligi viis aastat vanu sulitempe käsitlev kriminaalasi, kus noormehe nutikas kuritegelik skeem läbi valgustati. Ei juhtu tihti, et Keskkriminaalpolitsei saab teha hiilgavat koostööd FBIga. Veel harvemini juhtub, et FBI undercover-agent Eesti päti nagu kassipoja otse pahateolt hambusse võtab.
Keskkriminaalpolitsei hindab koostööd jänkidega ülivõrdes, tehes komplimendi ka päti kavalusele. "See oli VÄGA hea koostöö. Ainult tänu nii heale koostööle ongi võimalik selliseid madala profiiliga kurjategijaid tabada," võtab juhtumi kokku vanemkomissar Kalmer Viska. Ja täpsustab õige napilt, et Nikonov sai võõraste inimeste andmeid "spetsiifilistes netifoorumites loodud tutvuste kaudu".
Heakene küll. Huvitavamgi on see, mida Elvis andmetega edasi tegi.
Internet on imeline
Kavalpea kasutas kõiki võimalusi, mida internet sulile pakub. Mõelnud endale varjunime Beryl Doane, riputas ta internetti üles töökuulutused, et leida USAst kaasosaline.
Kuulutusele reageeris keegi Richard Pittsburghi eeslinnast. Elvis-Beryl ja Richard leppisid kokku, et Richardi aadressile hakkavad peagi saabuma teatud kaubad ning Richardi töö seisneb kaupade edasisaatmises Eestisse.
"Seejärel edastas Elvis Nikonov internetikaupluse kodulehel ostu teostamiseks vajalikud andmed eeluurimisel tuvastamata isikule, kes sisestas arvutisüsteemi võõraste inimeste andmetega tellimused ning tellimuse eest tasumiseks nende pangakaardiandmed," teatab kohtuotsus.
Teisisõnu: hoides madalat profiili, korraldas Elvis USA netikauplustes võõra raha eest osturalli. Halba aimamata saatsid internetipoed tellitud kaubad Richardi aadressil Pittsburghi eeslinna Pennsylvania osariigis.
Esimesed tellimused tegi Elvis 20. jaanuaril 2005. Tellis ühest internetipoest kellegi Holly Leathermanni krediitkaardi andmeid kasutades ligi 300 dollarit maksnud JVC automaki ja teisest poest Heather Corke'i nimel 450 dollarit maksva fotoka Canon S70. Juba päev hiljem "tellisid" needsamad daamid netipoodidest 400 dollarit maksva Apple ipodi ja 500dollarise pihuarvuti, Toshiba läptopi ja veel ühe fotoka.
Järgmise kahe nädala jooksul tellis Elvis Nikonov neti poodidest veel hulgaliselt kaupu - peamiselt fototarbeid. Kutt paistis silma hea maitsega - soetas ainult parimat, kuid miskipärast jälgis, et üksiktellimused jääksid 500 dollari piiresse.
Näiteks proua Barbara Decker-Spence'i nimelt tellis Nikonov automakid Alpine ja Panasonic. Härrade James Lanzi ja Kevin Raymani kraesse kirjutas Nõukogude Liidu kangelase nimekaim kaheksa fotoaparaati, sh kuus Sony Cybershoti. Lisaks kõrvaklappe, mälukaarte ja arvutikomponente. Kokku ligemale 8000 dollari eest.
Veel umbes 10 000 dollari eest peamiselt Sony ja Canoni kirjadega
nänni jäi Nikonovil kätte saamata. Veebruari keskpaigaks oli
netipoodide töötajatel valskuse hais ninas ja nad jätsid kaubad
teele panemata.
"Defektiga" kaubad Eestisse
Mida tegi Richard? Pani tellitud kaubad karpi, kirjutas peale Kohtla-Nõmme aadressi ja nime, mis polnud Elvis Nikonov, vaid hoopis keegi Aleksander ja pani paki Eesti poole teele.
Paki sisuks kirjutas Richard: "Viis defektiga digitaalkaamerat kokku väärtusega 95 USD, kolm kasutatud autoraadiot kokku väärtusega 84 USD ja seitse defektiga RAM mälumoodulit, kokku väärtusega 25 USD". Mis sest, et esemed olid uhiuued.
Tasuks saadetise teelesaatmise eest saatis Nikonov Richardile 75 dollarit.
Pittsburghi-Richard pani Ida-Viru Elvise jaoks kokku veel viis pakki, aga neid ta Eestisse ei saatnud. Sest veebruari keskpaigaks polnud Richard enam Elvise ustav kolleeg, vaid ta läks üle FBI poolele. Pakkide sisu rekvireeriti võimude poolt.
Richardile siginenud "uus sõber" Chris Varley, tegelikult FBI agent Victor J. Olesen, aga võttis Elvis-Beryliga ühendust ja teatas, et müüs kaubad vaheltkasuga maha. Ausa kompanjonina saatis Varley Nikonovile umbes 8000 dollarit.
Raha võtsid Krediidipangast välja Elvise heausksed sõbrad Maksim ja Aleksandr.
Chris Varley oli hea jutuga sell. Nikonovil ei tekkinud mingit kahtlust, et tegu võib olla lõksuga. Kui Varley tegi ettepaneku, et Nikonov hakkaks talle saatma võõraste inimeste krediitkaardiandmeid, et petuskeeme jätkata, oli Nikonov meeleldi nõus.
Juulis 2005 saatis ta, ikka veel Beryl Doane'ina esinedes, Chris Varleyle
kaks e-kirja kaheksa inimese krediitkaardiandmetega. Varley saatis vastu umbes
2400 dollarit. See andis Elvisele kinnituse, et andmed toimivad - Varley imeb
neilt puugina raha välja ja saadab osa talle. Augustist detsembrini saatis
Elvis Varleyle veel 70 inimese andmed. Agent Varley saatis vastu umbes
25 000 dollarit, mille Elvis Nikonovi sõbrad erinevates Eesti
pangakontorites välja võtsid.
Harvanähtav peitusemäng autoostul
Oktoobris 2005 arvas Elvis, et temasugune tegija ei peaks jala käima. Ta leidis internetist sobiva masina - kasutatud kaheukselise Mercedese kupee väärtusega ligikaudu 100 000 krooni. Auto asus Saksamaal ja selleks, et see kätte saada, kasutas Elvis taas kord tähelepanuväärseid konspiratsioonivõtteid.
Ta võttis ühendust kellegi Tarmoga, valetas sellele, et on Sergei, ning palus abi auto Saksamaalt Eestisse toomisel.
Tarmo soovitud ettemaksu - 20 000 krooni - maksis Elvis oma tädi Larissa pangakontolt. Ülejäänud raha andis Tarmole Elvise sõber Aleksandr Mustvee tanklas. Treileri kasutamise tasu - 7000 krooni - tuli Tarmole Elvise teiselt tädilt Tatjanalt.
Kui auto lõpuks Eestisse jõudis, märgiti selle omanikuks tädi Tatjana, kasutajateks aga Elvise vend Roman, sõber Aleksandr, ema Svetlana ja lõpuks ka Elvis ise.
Isegi Tony Soprano võiks sellise meisterliku jälgede segamise oskuse üle kade olla või mis?
Viletsam lugu on aga see, et niisugune käitumine - tehing, mille eesmärgiks on kuritegudega teenitud raha päritolu varjamine - kvalifitseerus juba päris tõsiseks kuriteoks - rahapesuks.
Möödus veel mõni kuu. Jaanuaris võeti Elvis kinni. Tema kodu Kohtla-Järvel otsiti läbi ja võeti kaasa koormatäis kaupu. Nooruk istus kaks päeva arestikambris ja, võtnud süüdistused omaks, vabastati.
Et Elvis oli varem karistamata, andis riik talle armu.
Kokkuleppemenetluse korras pääses nüüd juba kõrghariduse omandanud elektroonikainsener tänavu septembris vaid tingimisi vangistusega - kolm aastat nelja aasta pikkuse katseajaga. Kogu Nikonovi vara, mis Keskkriminaalpolitsei kätte sai ja mis näis vähegi kahtlast päritolu, määrati konfiskeerimisele. Mercedes, 43 000 krooni sularaha, videokaamera, kolm fotokat, kolm vinüülplaadimängijat, mitu taskumärkmikku, kõlarid, monitorid jne - kõik võeti ära tsiviilhagi katteks. See pole väike, sest FBI nõuab tagasi ligi 40 000 dollarit.
Nikonov oli kaval, aga meie FBIga veelgi kavalamad
- Elvise puhul oli tegemist kurjategijaga, kes kasutas üsna laiahaardelist rahvusvahelist petuskeemi. Ta riputas internetti töökuulutused, millega otsis inimesi, kes võtaksid vastu internetipoodidest ostetud kaupu. Need soetati, kasutades võõraid krediitkaardi andmeid. Sellele lisandus veel teisigi petuskeeme. Selle juhtumi lahendamisel mängis võtmerolli Eesti Keskkriminaalpolitsei ja USA FBI operatiivne koostöö, kuna kelm ise asus Eestis, kuid kuriteod pandi toime USAs.
- Selliste rahvusvaheliste skeemide ja nende taga olevate petturite paljastamine on uurijate jaoks tõsine väljakutse, kuid oma ala tipp-professionaalide silme eest ei jää varjatuks isegi need üksikud vead, mida ka kõige hoolikamad kurjategijad siiski teevad.
- Keskkriminaalpolitseil on hea meel, et selle juhtumi puhul sai tõendatud lisaks kelmusele ka rahapesu toimepanemine.
Keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Kalmer Viska
