Filmitoetuste jagajad eelistavad oma projekte
Freyja Filmi juhataja Tõnu Virve saatis septembri lõpus kultuuriminister Urmas Paetile kaks kirja, milles juhib tähelepanu, et Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali liikmed on jaganud aastaga üle kahe miljoni krooni endaga seotud filmiprojektide toetuseks.
Sihtkapitali liikmed Endel Koplimets (PÖFF), Riina Sildos (Eesti Joonisfilm), Ivo Felt (Allfilm), Mait Mäekivi (Rudolf Konimois Film) ja Arko Okk (Acuba Film) on eraldanud nelja rahajagamise käigus kokku 2,15 miljonit krooni Kulka raha projektidele, mida teostavad nende endiga seotud stuudiod.
Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe väidab, et sihtkapitalide liikmed, kes on stipendiumitaotlusega seotud projektis huvitatud isikuks, taandavad ennast alati otsustamisest ja hääletamisest. “Kõik otsustamistest taandamised fikseeritakse koosolekute protokollides. Seda nõuet ka järgitakse.”
Virve leiab, et selline süsteem on naeruväärne. “Kui arutatakse kodaniku X projekti, siis tema läheb ukse taha ja Y ja A hääletavad. Järgmisena läheb ukse taha A, X ja Y hääletavad. Kusjuures ühel või teisel viisil hääletamist ei pea põhjendama.”
Virve hinnangul oleks õiglane sihtkapitali koosseis välja vahetada. “Kõik tahavad teha kunsti. Süsteem peaks olema selline, et hinnatakse projekte, mitte inimesi.” Rahajagajate ring on suletud. Virve hinnangul on 90ndate alguse aatelisel ajal loodud Kulka rahajagamise süsteem kapitalistlikele põhimõtetele jalgu jäänud.
“Filmitegija on alati kurb, kui ta raha ei saa, sest filmitegemine on tema elu,” tõdeb sihtkapitali liige ja Acuba filmi produtsent Arko Okk. Talle tundub probleemipüstitus, kas ta on ebaeetiliselt raha endale jaganud, kohatu. “Kõik on kultuurkapitali seaduse ees võrdsed. Kes siis peaks raha jagama – ametnikud, kes ei tea asjast midagi?”
Sihtkapitalide liikmed kinnitab minister kaheks aastaks vastavate kultuuriala ühenduste ettepanekul sellel kultuurialal tegutsevate isikute seast. Viimati kinnitati koosseisud aasta tagasi ja seega valitakse järgmised sihtkapitalide koosseisud 2005. aasta oktoobris.
Kultuurkapitalilt taotletakse mitmeid kordi rohkem raha, kui on võimalik jagada, nendib Altmäe. “Valikuid on järjest raskem teha, sest esitatakse väga tugevaid projektitaotlusi ja toetamist vajavaid kultuurivaldkonnas tegutsevaid inimesi on tunduvalt rohkem, kui me toetada suudame.”
