Fantaasiavaese põhjamaa päntajala jaoks kõlab see ausalt öeldes nagu vana hea lambada, aga ehk saab täna keskööl suures telgis selgema pildi, piigad mängivad seal kolm tundi järjest.

Kuuldavasti on festivali passe sel aastal eelmistega võrreldes müüdud rekordarv, aga reedeõhtune Viljandi kesklinn jättis ringisõelujatele veel küllalt hingamis- ja liikumisruumi. Küllap peletas vihm nõrgema kondiga folgilised eemale.
Ilmaga ei maksa naljatada, see on teada. Pruukis vaid tippida ekraanile sõna „vihm" kui akna taga läks lahti tõeline valing - seesama, millest eile leebemat versiooni näidati. Aga päike paistab ikkagi!

Eks Viljandi olegi selline kummaline paik ja suur osa folgilistest teda ilma festivalita ette ei kujuta. Mullu käisime perega Viljandis just päev pärast folgi lõppu ning veendusime korraldajate professionaalsuses - kõik jäljed suurest peost olid nagu peoga pühitud. Oli ainult silt Pärimusmuusika aida uksel, mis teatas, et esmaspäev on puhkepäev, ning tõestas, et ka profid on inimesed ja vajavad puhkust.

Mis aita puutub, siis on folgilised selle täiesti omaks võtnud. Aeglasem mees (nagu siinkirjutaja) jääb pahatihti ukse taha, isegi kui kontsert käib suures saalis. Jaak Tuksami ööülikooli-juttu eile keskööl polnud lootustki kuulama pääseda, ehkki see sai juba hommikul plaani võetud.

Eks sain vastu ööd aida ees ka mõne Viljandi inimesega jutule. Mis seal salata, toop õlut oli abiks. Ei tea, kuidas muud mulgid selle peale vaatavad, kui pidu otse oma õuele tuleb, aga minu uued tuttavad olid festivalist suisa vaimustuses. Soomest ja saarest selleks puhuks koju sõitnud, sõna otseses mõttes. Paar soomlastki kaasa krabanud.

Oli ka neid, kes peolt võõrsile kihutasid. Reedeõhtuseks Kirsimäe staariks oli folgi üks lemmikuid Svjata Vatra, kes sõitis otse kontserdilt Karpaatidesse tuurile, nagu kinnitab Twitteri festivalisäuts.

Kõige suurejoonelisema öise vaatemängu korraldas aga Tiit „Kirev" Kikas oma teada-tuntud elektriviiuli ja mustritega suurel videoekraanil. Teist nii põhjalikku videoshowd folgi ajaloost ei meenugi.

Ja ööklubi Untsakatega - no see lihtsalt PEAB olema. Tõsi küll, ka sinna oli ootamatult lihtne sisse saada. Võib-olla on folk seekord lihtsalt veidi pika toimega.