Suitsupääsuke näeb Eestit selle elanikest hoopis erinevalt. Linnud valivad oma elukoha ja liikumistee lähtuvalt toidu hankimise vajadusest. Seepärast võivad ka pääsukesed elada ühtviisi edukalt nii Alam-Pedja looduskaitseala üksiku rabasaare küünis, Kõrvemaa metsakülas, Sõrve sääre majakas, inimese kujundatud Otepää kultuurmaastikul või hoopis mõne Tallinna kõrghoone räästa all.

Pääsukeste elustiil on sama mitmekesine, kui seda on Eesti elanike oma.

Fotograaf Sven Začekil (30) kulus raamatu “Pääsukese Eestimaa” pildistamiseks rohkem kui üks aasta. Visuaalse täiuse otsinguil polnud päevad vennad. Emotsioonide äratamiseks ja äratuntavale maastikule uudse kuue andmisel mängis olulist rolli aastaaeg ja kliima. Nii võib piltidel näha tuntud sündmusi ja (linna-)maastikke lisaks uudsele lähenemisnurgale ka tavatult uttu mattununa või hommikupäikese poolt võõbatuna.

“Inimesele meeldivad haruldased ja kordumatud hetked,” ütleb Začek ise. “Hetked, mida me kodus olles tihti ei taju, kuid mida suitsupääsuke taeva all liueldes peaaegu iga päev kogeda võib.” Nende, eriliste hetkede otsinguil veetis ta rauast “suitsupääsukese” turjal kümneid tunde: “Isegi siis, kui linnuke soojale maale talvepuhkust veetma läks, hoidsin kodumaal silma peal.”