Funktsionaalne treening aitab keha tunnetada

Targalt koostatud harjutustekomplekside ajalugu ulatub taastusravini. Funktsionaalse treeningu loojate sõnul vajavad sellist treenimisviisi eelkõige need, kes igapäevases töös end füüsiliselt pingutama ei pea.

Tänapäevase inimese tööpäev möödub tihti arvuti taga või autoroolis. Selle tulemusena on pinges silmad, kaela- ja seljalihased. Tihti muutuvad pinged ka psühholoogiliseks, halvendades nii tööalaseid tulemusi kui ka töiseid suhteid.
Päevatööle järgnev treening ei peaks olema vaid musklite kasvatamise või kaalumuutmise nimel toime pandav rassimine – vaja on ka emotsionaalset uudsust ja värskust, mis pakuks põnevust nii kehale kui ka vaimule. Targalt üles ehitatud treening on ühtaegu lõbus ja vabastav.
Funktsionaalse treeningu maaletooja, spordiklubi Fittest tootearendusjuhi Jocke Salokorppi sõnul ongi funktsionaalse treeningu ülesandeks vastata tänapäevastele trenninõudmistele. „Arvutite eelsel ajal poleks selline treening vajalik olnud. Inimene tegi rasket tööd, väsis sellest loomulikul viisil ära, suutis pärast päevatööd loomulikul viisil magama jääda ega kurtnud stressi üle. Ent uus aeg on toonud meile uute rõõmude kõrval ka uued probleemid ja lahendusviisid. Kui üks treeninguviis, näiteks jõusaali tavatreening, ära tüütab, ongi aeg otsida uusi liikumisviise.”

Imiteerib elulisi tegevusi
Funktsionaalne treening on alguse saanud taastusravist, mis püüab patsiendile haiguse järel tegutsemisvõime tagasi anda. Oluline on imiteerida elulist tegevust ning võidelda passiivse eluviisi vastu.
Füsioterapeudid on välja töötanud terve rea harjutusi, mis arendavad koordinatsiooni närvisüsteemi ja lihaste vahel. Funktsionaalne treening parandab tasakaalu, keha tunnetusvõimet ja koordinatsiooni ning annab hea rühi.
Inimene, kes oma keha valitseb, suudab palju paremini toime tulla ka igapäevastes kriitilistes olukordades. Talvised kukkumised, halvemal juhul lausa luumurrud, on paljude jaoks force majeure, kuid kui inimene on õppinud tasakaalu hoidma, ei tundu ka libedus nii hirmutav.
Vastukaaluks istuvale tööle jälgib funktsionaalne treening head rühti ja annab tasakaalustatult treenitud lihased.
Jocke Salokorppi on veendunud, et funktsionaalse treeningu võimalused on piiramatud. Treeningu tõhustamiseks on mitmeid abivahendeid – võimlemiskepid, suured fitnesspallid, tasakaalupadjad, topispallid …

Kuidas seda teha?
Võimlemistunnist tuttavad harjutused muutuvad põnevaks ja saavad uudse ilme, kui neid tehes hoiate käes keppi, mille otstes on venivad sidemed – aasad panete jala külge ja keppi tõstes võite jalgu sirutada, teha väljaasteid, hüpelda harki-kokku … Mainitud kepp ikka käes, loomulikult.
Harjutused vahelduvad komplekside kaupa. Soojendusharjutustele järgnevad harjutused erinevatele lihasgruppidele. Side kepiga teeb treenimise raskemaks, nõudes täit keskendumist. Ent keskendumine oma kehale …? Millal te seda õigupoolest viimati tegite? Harjutused vahelduvad ja varieeruvad aeglastest (venitused, sirutused) kiireteni (tõste, hüpe, pööre).
Kui jalad on koormuse kätte saanud, pannakse kepp maha, astutakse sellele peale ja sidemed seotakse randme külge – järgnevad käte venitused ja kehapöörded.
Kõiki harjutusi saab teha vastavalt võimetele – kui jõudu on rohkem ja harjutusi juba lihtsam teha, saab paelu kerida ümber kepi lühemaks. Ja kohe on venitamine senisest raskem. Kepi küljes olev kummipael lisab raskust, aga samas on kätes olev kepp tasakaalustajaks.
Elevust pakuvad harjutused suure palliga – keha peab suutma kõhuli pallil olles tasakaalu leidma.
Tasakaalupadjal istudes ja topispal li kõrvale-taha tõstes tuleb jällegi kaht olulist asja jälgida – et oleks tasakaal ning et oma koormuse saaksid kõhu- ja küljelihased.

Jõusaal ja ringtreening
Funktsionaalse treeningu elemente saab kasutada ka jõusaalitreeningus. Nii näiteks võib hantlitega harjutades seista kõikuval pinnal, andes kehale seega esmase ülesande „Säilita tasakaal!” ning alles seejärel „Tõsta ja liiguta!”.
Funktsionaalsele treeningule on iseloomulikud ka ebavõrdsed raskused. Nii koormatud kang kisub viltu ning harjutuse tegija peab katsuma seda otse hoida. Nõnda hakkavad korraga tööle erinevad lihased – ka süvalihased, mida muidu on raske treenida. Sel moel harjutades kasvab lihaste jõud, lisaks paranevad tasakaal, koordinatsioon ja kehatunnetus. Sellise kangiga kükkide tegemise on vaja otse hoida nii keha kui ka kang, see aga loob lihasgruppidele uusi töövõimalusi.
Trennisaalis võib funktsionaalse treeningu läbi viia ringtreeninguna. Sel puhul seatakse saalis sisse n-ö jaamad – igas erinev harjutus jõusaali treeningvahendite ning muude eelpool nimetatud abivahenditega. Igas jaamas harjutatakse minut aega ning kui on üht kehapoolt rohkem koormav harjutus, siis vahetatakse 30 sekundi järel poolt. Enne ringile asumist tehakse kerge soojendus ja pärast seda venitusharjutusi. Treeneri vile on märguandeks jaama vahetada ning uute harjutuste juurde kiirustada. Proovile pannakse nii jõud kui ka osavus.

Mänguline – jah, kerge – ei
Enne treeningut rääkis Jocke Salokorppi pikalt treeningu mängulisest olemusest. Ei salga – see on täiesti olemas.
Mängulustist olenemata on siiski tegu täit tähelepanu (ja veidi enamgi!) nõudva treeningprogrammiga. Harjutused pole oma olemuselt keerulised, kuid täies tempos treenimine paneb tundma eneseületust … ja loomulikult ka rõõmu sellest.
Enne treeningule sööstmist tuleks aga vaadata ka passi sünniaastalahtrisse, heita inspekteeriv pilk senistele liikumisharjumustele ning pidada treeneriga nõu. Funktsionaalse treeningu programme on nii kergemaid kui ka raskemaid ning kui treenitus pole teie tugev külg, tasuks alustada lihtsamast programmist.

Funktsionaalse treeningu mõisteid

• Bodypump® – Les Mills programmi kuuluv treening lihasvastupidavuse arendamiseks, kus harjutuste sooritamiseks kasutatakse abivahendina spetsiaalseid kange ja kettaid.
• Fitball – suur võimlemispall. Harjutusi tehakse sellel istudes, lamades või sellele toetudes. Palli kasutamisel võib rakendada fantaasiat.
• Bosu – õhuga täidetud poolik kummipall, mille mõlemat poolt – nii kumerat kui ka siledat – kasutatakse harjutuste tegemisel. On lühend väljendist both sides up (ingl k mõlemad pooled üleval).
• Tasakaalupadi – väike lame padjake, mille abil muudetakse toetuspind ebastabiilseks.
• Reebok Core Board – Reeboki väljatöötatud tasakaalulaud.