„Kuigi me oleme lahe uurimise algstaadiumis, osutab gaasi avastamine liivades aktiivsele süsivesiniku formatsioonidele. Puurauk pole veel määratud sügavuseni jõudnud," seisab firma avalduses.

Mullu juunis Taanist suurema autonoomia saavutanud Gröönimaa vetes arvatakse olevat suured nafta ja gaasivarud, kuid tegu on esimese korraga, kus see on kinnitust leidnud.

Cairn Energyl on praegu kaks puurtorni, mis tegutsevad seni läbi uurimata, kuni 2,1 km sügavuses Baffini lahes. Testpuurimine algas vaid poolteist kuud tagasi.

Gaasi leidmine on juba köitnud teiste naftafirmade, Taani, USA, Venemaa, Kanada ja Norra valitsuste ja keskkonnakaitseorganisatsioonide, sh Greenpease´i ja WWF, tähelepanu. Keskkonnakaitsjad protestivad ägedalt puurimise lubamise vastu üleüldse.

Kui Gröönimaa vetes või taanduva jääkilbi alt leitakse veel naftat-gaasi, suureneb seal kindlasti surve täieliku iseseisvuse saavutamise suunas. Tähendab see ju rikkust. USA geoloogilised uuringud hindavad Gröönimaa (veel avastamata-kasutamata) naftavarusid 50 miljardi barreli peale. Arvestades 56 000 elanikuga, on igal gröönlasel sel juhul umbes 900 000 barrelit naftat. Praegu on kõige rohkem naftat ühe elaniku kohta pururikkal Kuveidil - ligi 40 000 barrelit ehk 22,5 korda vähem...

See tõstatab teise ohu - küsimuse gröönlaste haldussuutlikusest maailma suurkorporatsioonide vastu.

Praegu on seis siiski selline, et Gröönimaa saab Taani riigilt aastas umbes 8,2 miljardit Eesti krooni toetust.