Kui ma kilekoti lahti tõmbaksin ja seda õhku
sügavalt kopsu ahmiksin, võiks üht-teist juhtuda. Veelgi
rohkem võiks juhtuda siis, kui ma elaksin Stachybotrus’e,
Aspergillus’e, Cladosporium’i või mõne muu
mükotoksiine eritava hallituse kõrval aastaid, teadmata, et oma
spoore õhku külvav koloonia niiskust saanud seina sees või
põrandalaudade all aeglaselt edasi nihkub. Hobused, kelle heina sisse
Stachybotrys vahel satub, pahatihti surevad, kuid inimesed peavad paremini
vastu. Eri hinnanguil võivad hallitusmürgid põhjustada nii
halba enesetunnet ja suu ja silmade kipitust kui ka kopsuverejookse,
mäluhäireid ning närvi- ja ajukahjustusi, kuid
“vähemasti see on selge, et Stachybotrys ründab inimese
veresooni”. Nii ütleb Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve
Kallavus, rõhutades siiski kohe, et ta pole toksikoloog. Urve
Kallavus on hariduselt hoopis keemik, hiljem Läti Teaduste Akadeemiast
habiteeritud doktori kraadi saanud puiduteadlane, ning võitlus
hallitusseentega on viimastel aastatel muutunud tema südameasjaks.
Hallitust leiab nii küprok- kui paneelmajas
Hallituse kui ebameeldiva elukaaslase olemasolu ja temaga seonduvad
ohud ongi Eestis suhteliselt uus avastus. Enne seda, kui Eesti Päevaleht
2005. aasta sügisel kirjutas Patarei vanglast leitud
“ülimürgisest seenest Stachybotrys chartarum’ist”
(ehmatusega suleti vangla mõneks ajaks külastajatele), võib
märksõna “hallitus” otsides samas ajalehes tagasi minna
viie aasta jagu ning alles aastal 2000 tuleb eelmine viide –
räägitakse hallituskahtlusega Pepsist. Pärast 2005. aastat
ollakse juba märksa teadlikumad: “hallitusest mustavate
seintega” Haljala lasteaia probleemi on sel kevadel kajastatud
üleriiklikult (kuigi lahendust siiani pole) ning niiskus + küprok =
salapärane tervisehäda on teavitustöö tulemusel kinnistunud
üldaktsepteeritud valemina.
“Kui kipsplaat saab
vett, siis 85 protsendil juhtudest sinna taha see must hallitus tekib,”
hoiatab Urve Kallavus ning leiab, et küprok kui ehitusmaterjal ei sobi
Eestis aastaringseks ehitamiseks. Niiske ilmaga ehitamine olevat üldse
probleem: “Kaks aastat tagasi oli oivaline külm talv ja majad, mis
siis ehitati, on briljantses korras, aga need, mis ehitati tänavu talvel,
kui kogu aeg sadas – ma tunnen kaasa neile, kes endale sellised majad
ostavad.”
Spetsialistide rohkus – ja hallituse
analüüsimise ja tõrjega tegeleb Eestis kahekohaline arv
osaühinguid ja laboreid – loob eeldused erinevate vaatenurkade
olemasoluks. “See on müüt!” väidab Kalle Pilt Eesti
Mükoloogia Uuringutekeskusest kipsplaadi erilise hallitusohtlikkuse
kohta (“Kõik sõltub muidugi kasutamisest”) ning
kinnitab, et küprokhoonetest “isegi hullemad” on hoopis
paneelmajad.
Sama leiab müügijuht Roman Gorelov
hallitustõ
rjega
tegelevast firmast Asbeko: “Standardmurelapseks on paneelelamute viimased
korrused, kus peaaegu igas korteris on probleem. Ventilatsioon on puudulik ja
majaseinad soojendamata, siis pannakse veel plastaknad ka ette ja ongi
käes.”
Kallis, odav ja tarbetu
analüüs
Hallitus võib olla kohal, kuid
alati pole teda veel näha. Levivad mikroseened näiteks seina sees
või ripplae varjus, võib võtta aastaid, enne kui seen
lõpuks nähtavale ilmub. Kuigi teoreetiliselt saab hallituse
olemasolu ja liiki määrata õhus ringlevate spooride alusel,
pole see sugugi ühene protseduur. Peamiselt sellepärast, et
hallitusesisaldus õhus võib suuresti kõikuda ning teiseks
pole Eestis kehtestatud kindlaid piirnorme. “Praegu lähtume Soome
normidest, milleks on talvel 500 pesa moodustavat ühikut (PMÜd) ja
suvekuudel 1000 PMÜd õhukuupmeetri kohta, kuid need ei ole
üks-ühele kohandatavad Eesti oludele,” lausub Kalle Pilt
(teenustasu koos kohaletulemisega 2000 krooni). “500 ühikut üht
hallitust võib olla täiesti ohutu ja 50 teist tunduvalt
ohtlikum.”
Ise tehes saab analüüsi mitu korda
odavamalt – Tallinna südalinnas asuv Tervisekaitse Kesklabor annab
soovijaile vastavad Petri tassikesed toaõhust proovide võtmiseks
suisa tasuta kaasa ning analüüsi hind jääb sõltumata
meetodist alla saja krooni. Kuid rahvatervise magister Ene Indermitte TÜ
Tervishoiu Instituudist – “Võime soovi korral võtta
kahest kohast proovi ja nädal aega läheb aega vastuse
saamiseks”, hind alates 1500 kroonist – ei pea
õhuanalüüsidesse investeerimist eriti mõttekaks.
“Kui kahtlustate, et teil on hallitusprobleeme, siis soovitan
mõõtmisetapp üldse vahele jätta ja luua tingimused, et
hallitus enam tekkida ei saaks,” lausub ta.
See tähendab
ennekõike niiskusprobleemide likvideerimist.
Tegutsemise
vajalikkust rõhutab ka Urve Kallavus. “Kui mannapuder on potis
hallitama läinud, siis ei tee keegi õhuanalüüsi, vaid
viskab pudru välja ja peseb pottigi hoolikamalt kui muidu,”
ütleb ta, pidades silmas ennekõike seda, kuidas Haljala lasteaia
seinu kattev hallitus tunnistati õhuanalüüside järgi
mudilaste tervisele “otsest ohtu” mittekujutavaks.
Tõrje võib maksta viiekohalise summa
Udusel
märtsihommikul veereb ühe Põhja-Tallinna endisaegse elumaja
ette väike kaubik. Õhk neljanda korruse korteris on hapukas, kibe
ja kurku kraapiv ning läbijooksmistunnustega laes – mullu
hilissügisel vahetati majal katust – keerlevad Cladosporium’i
mustjad sõõrid ja jooned. “Elada ega töötada
sellises kohas ei saa, või vähemasti mitte eriti kaua,”
ütleb omanik, arhitekt Tõnu Laigu.
Fotograafile
võimsa šõu anda otsustanud hallitusetõrjujad on
selleks ajaks punastesse kiletunkedesse pugenud, respiraatori ette pannud ning
täristavad nüüd laest hallitusega krohvi lahti (Fotograaf Ingmar
Muusikus plõksib küll ilma igasuguse respiraatorita otse keset
tolmupilve). Edasi järgneb töötlemine leeklambiga ja kemikaalide
abil.
Niisugune professionaalsete hallitusetõrjujate teenus
pole odav – hind algab paarist tuhandest ning võib ulatuda
mitmetesse kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Selles kontekstis pole
imestada, et Urve Kallavus on kuulnud hallituse likvideerimiseks fantastilisi
nõuandeid, mis rahvasuus ringlevad. “Alates äädikast,
keedusoolast, superfosfaadist, rauavitri
olist, petrooleumist ja lõpetades oma elutubades väävli
põletamisega,” ütleb ta irooniliselt. “Ah jaa,
saunasuits pidi ka hea olema. Kõige hullem on see, et kui mingite
asjaolude kokkusattumisel on midagi aidanud, siis pakutakse seda välja
naabrile ja tuttavale ning “rikkis telefon” töötab
täie auruga.”
Kui paljudes Eesti elamistes on hallitus probleemiks? Ja kui
ohtlik on see ikkagi tervisele?
Kui Tõnu Laigu oletab, et
hallituskahjustuse on saanud kolmandik maju, siis Kalle Pilt arvab probleemi
esinevat ühel-kahel protsendil elamistest. Lühidalt: keegi
täpselt ei tea.
Ennustada pole võimalik ka seda,
millist mõju hallitus elanike tervisele avaldama hakkab. “Mina ei
ole kunagi väitnud, et hallitusseened on inimesele äärmiselt
ohtlikud,” lausub Pilt, kelle sõnul on välisõhus
– eriti sügisel – hallitusseeni enamasti rohkem kui toas.
“Meedia on selle asja liialt suureks puhunud ja inimestele tekitab hetkel
palju rohkem vaevusi see teadmine, et hallitusseened võivad neile mingit
mõju avaldada, kui hallitusseened ise.”
Ohuks
immuunsussüsteemile peab Pilt vaid situatsiooni, kus hallitusseente kogus
õhus muutub väga suureks; nii suureks, et tekkib
“ülekasv” ja Petri tassikesel pole eoste arvu enam
võimalik kokku lugeda.
“Mõned tüved
toodavad toksiine, teised ei tooda,” ütleb laborispetsialist Helle
Järv Tartu Ülikooli kliinikumist. “Kõik sõltub
alaliigist ja kasvupinnast ja neid toksiine ei ole võimalik kindlaks
määrata ei Eestis ega ka lähimaades – tavaolukorras pole
see ka vajalik. Kui hallitus lihtsalt kuskil kasvab, siis tuleb võtta
lapp ja nuustik ja see maha nühkida,” soovitab ta.
Selles, et hallitusest tuleb alati vabaneda, on kindel ka Urve Kallavus, kes
ei söö isegi sinihallitusjuustu, kui see on juba väga siniseks
muutunud. Sest hallitus on tema hinnangul inimese tervisele ebasoodne
sisuliselt kõigil puhkudel.
“Looduses on hallituse
ülesanne lagundada surnud ainet ja muuta see huumuseks,”
selgitab Kallavus. “Aga kui see hallitus meie tuppa tuleb ja hakkab
seda huumuseks muutma, siis sellest pole tõesti mingit kasu. Hallitus ei
ole meie sõber.”
Kolm ohtlikumat liiki
Aspergillus
- Rohekashallikas Aspergillus flavus moodustab aflatoksiine, mis on väga mürgised nii maksale, ajule, neerudele kui ka südamele. Enamasti esineb soojemas kliimas kui Eesti oma, kuid võib kasvada liiga märjal lillemullal.
Stachybotrys chartarum
- “Haige maja” sündroomi põhjustajana tuntuks saanud kurikuulus must hallitus, mida on õhuproovidega raske avastada, sest eosed on suhteliselt suured ega lendu kergelt. Võib leida üleujutuskahjustustega korteritest, seinte ja katuste lekkekohtadest, tilkuvate veetorude ümbrusest.
Cladosporium
- Tavaliselt mullas elunev ebameeldiva lõhnaga hallitusseen, mida korterites võib leida nii ventilatsioonist kui ka vaibalt. Eritab mitmeid mürgiseid metaboolseid ühendeid. Cladosporium’i perekonna seente eoseid leidub palju õhus, see on üks levinumaid hallitusseeni taimsel kõdul, allergiakalduvusega inimestel üks tavalisemaid allergia tekitajaid.
Allikad: Urve Kallavus, Helle Järv
Kui mul on kodus hallitus, siis
- Pesen käepärase kodukeemiaga selle ära.
- Kui hallitus tagasi ei tule, siis siin minu probleem lõpeb - oleme;aastatuhandeid koos hallitustega Maal eksisteerinud ja eksisteerime edasi;(tõenäoliselt hallitused kauem kui meie, inimesed)
- Kui hallitus on nädala või kuu või aasta pärast tagasi, siis mõtlen miks;- alustan õhuniiskuse mõõtmisest. Kui niiskus ruumiõhus on ebanormaalselt;kõrge, siis kutsun ventilatsiooniga tegeleva spetsialisti v ehitusspetsialisti,;kes vaataks üle, kas tegemist on nn. niiske ruumiga ja ütleks, kas on kasutatud;sobivaid materjale või on ehitusvigu, lekkeid vms.
- Kui mul on terviseprobleem (allergiline nohu, seletamatu põhjusega pidev;köha, silmade ärritus, kipitus vms.)pöördun allergoloogi vastuvõtule ja palun;selgitada, kas mul esineb mingite hallitusseente suhtes allergia.
- Kui mul ei ole seeneallergiat, siis võib selguda, et on millegi muu;allergia - tänapäeval väga levinud. Jään seenetõrjes tagasihoidlikuks kemikaale;kasutades, piirdun kodukeemia ja ehitusvigade likvideerimisega.
- Kui mul on seeneallergia, siis asun määrama oma kodust leitud seente;liike, tellima võrdluskatseid sise- ja välisõhust ja kaalun ka keemilist tõrjet;(lisaks ehitusvigade likvideerimisele).
Allikas: Helle Järv
Tarkused
- Hallitusseened vajavad elutegevuseks vett ja orgaanilist toitu.
- Niiskuse saavad hallitusseened ümbritsevast õhust või märjast materjalist
- Puudub ülemäärane niiskus, pole ka hallistusseeni
- Avastades niiskusekahjustuse, tuleb see kohe kõrvaldada
- Kinnised konstruktsiooni ei kuiva iseenesest
- Hallitusseened hakkavad kasvama juba 48 tunni möödudes peale materjali niiskumist
- Kui hallitus on silmaga näha, sii on ta olemas!
- Väikest kollet on lihtne kõrvaldada
Autor: Urve Kallavus
Mikrobioloogiliste mõõtmiste;läbiviimine
Ene Indermitte, bioloog, rahvatervise magister, spetsialist,
;ene.indermitte@ut.ee ,;tel 7 374 197
Tartu Ülikooli;töökeskkonna labor,;Ravila 19, 50411, Tartu, tel 7 374 208, faks 7 374 192,
;gsm 52 04 864, e-mail tklabor@ut.ee
http://mycology.ee/
Tervisekaitseinspektsiooni;Mikrobioloogia Kesklabor http://kesklabor.tervisekaitse.ee/
http://www.ruumikeskkond.ee/index.php?main=210&sess=f979900248e01c3756b04e1e0a36a575
Volitatud laborid, kes veel;teevad analüüse
Hallitus-, pärmseened
|
Tervisekaitsekeskus F.O.P Service OÜ laboratoorsete uuringute osakond
|
Tervisekaitseinspektsiooni;Kohtla-Järve labor, |
Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu;labor, |
Tervisekaitseinspektsiooni Tartu;labor, |
Tervisekaitseinspektsiooni Mikrobioloogia Kesklabor, |
Pärnu tervisekaitsetalituse;Hiiumaa osakonna labor, |
Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratoorium |
Saaremaa Veterinaar- ja Toidulaboratoorium |
Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
|
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium |
Nimekiri;on võetud Internetist ja ei pruugi olla ammendav |
Allikas: Urve Kallavus |