Hambaravi lõppes kohtuga

Umbes aasta tagasi pöördus Natalja Anderson doktor Julia Smirnova erakliinikusse, et muuta oma naeratus kaunimaks. Tänavu detsembris aga kohtuvad patsient ja arst kohtusaalis

Nii patsient kui ka arst on oma õiguses absoluutselt veendunud.

“Mul on olemas kõik paberid, mis kinnitavad, et tegemist on arsti eksimusega. Ma tahan, et kohus tunnistaks hambaarst Smirnova süüd. Samuti soovin tagasi saada mulle kahju tekitanud doktorile makstud raha,” ütleb patsient Natalja Anderson.

“Mul ei ole selles loos mingit süüd. Ma leian, et see naine (Natalja Anderson – V. L.) ei ole adekvaatne,” vaidleb vastu hambaarst Julia Smirnova.

Kahe naise teed ristusid umbes aasta tagasi. Pärast teise lapse sündi otsustas küünetehnik Natalja Anderson lasta igaks juhuks hambaid kontrollida. Seda enam, et üks hammas oli tõmbunud tumedaks. Ta pöördus erakliinikusse, kus doktor Julia Smirnova olevat Natalja sõnul öelnud, et hamba valgendamine ei ole probleem. Veelgi enam: valgendada võib kõik ülemised hambad. Üks hammas – 700 krooni.

“Protseduur ei võtnud eriti kaua aega. Kui selgitada ilma igasuguste meditsiiniliste üksikasjadeta, siis selle käigus hammast lihvitakse ja kantakse hamba pinnale spetsiaal­ne materjal. Jutu järgi oli kõik lihtne ja kiire, ja tegelikkuses ka,” meenutab Natalja. “Pärast protseduuri erines ülemiste hammaste värv alumiste omast. Sellepärast otsustasin lasta teha ka alumised hambad. Et oleks ilus!”

Siinkohal tuleb mainida üht väikest, kuid olulist asja: Nataljal olid alumise lõualuu tagumised hambad proteesitud. Protseduuri ajaks tuli protees loomulikult ära võtta. Aga pärast protseduuri lõppemist ei saanud Natalja oma proteesi enam suhu tagasi panna.

“Arst ütles, et sellest ei ole midagi ja et ta parandab vea ning kõik saab korda,” räägib Natalja.

Aga korda ei saanud tema sõnul midagi. Söömine muutus hoopis võimatuks, protees ei püsinud enam suus – ühesõnaga, see ei sobinud Nataljale enam.

Konflikti lahendamisse kaasati sotsiaalministeerium

Patsient Anderson lõi hädakella ja pöördus Vagodent OÜ arstide poole, kus talle omal ajal protees pandi. Natalja sõnul olevat talle Vagodendis öeldud, et proteesi võib prügikasti visata, sest seoses lõualuu nn arhitektuuri muutmisega tuleb vahetada välja ka protees. Aga sellega Natalja hädad alles algasid.

“Mul tekkis igemepõletik, igemed hakkasid veritsema, muutusid kohutavalt valusaks. Ma ei saanud enam isegi rääkida, õhuvool tekitas valu. Ei olnud võimalik ka hambaid pesta. Peale kõige muu tekkis halb hingeõhk,” meenutab Natalja. “Ma loobusin doktor Julia Smirnovat kuulamast ja ootamast, millal kõik paraneb. Samamoodi kartsin lasta Smirnoval tööd parandada. Pöördusin abi saamiseks teise erakliinikusse, aga ka sotsiaalministeeriumi, et tehtaks ekspertiis ja tuvastataks, kas Smirnova on selles süüdi, mis minuga toimub.”

On olemas tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni protokoll tänavu maist.

Nimetatud dokumendis seisab kirjas:

“Nõustuda eksperdiga, et hammaste katmine komposiidiga on hambaarst Julia Smirnova poolt ebakorrektselt teostatud ning viimistlemata jäetud komposiit-laminaatide servad on patsiendi igemeprobleemide (veritsus, halb suulõhn) ägenemise otseseks põhjuseks.”

Natalja räägib, et siis, juba Kliinikus 32, öeldi talle, et hambaid ei maksa esialgu üldse puutuda – kõigepealt tuleb päästa igemed.

“Mulle tehti operatsioon: pingutati ja õmmeldi igemeid, et neid allapoole tuua,” räägib Anderson.

Selleks hetkeks oli Na talja kulutanud ravile ja ravivigade korrigeerimisele umbes 20 000 krooni, mida ta loodab kohtu kaudu tagasi saada.

Arst tegi patsiendi kohta politseile avalduse

“Hakkasin sotsiaalministeeriumi soovituse kohaselt helistama Julia Smirnova kabinetti, et saada teada, kuidas ma võiksin oma raha tagasi saada, kuid minu helistamisele ei vastatud,” räägib Natalja. “Seejärel otsustasin kliinikusse minna, kuid mind ei lastud sisse. Aga mõne aja pärast tuli mulle politseist teade, et doktor Smirnova on minu kui huligaani ja märatseja kohta teinud politseile avalduse.”

Naine ütleb, et see hämmastas teda tõsiselt.

“Ma olin kannatanud, ei saanud oma raha tagasi, ja siis esitati minu kohta veel politseisse avaldus ja politsei tegi mulle 180 krooni trahvi,” räägib Natalja. Ma kaebasin politsei põhjendamatu süüdistamise eest kohtusse, sest mul oli ette näidata tõend, et ajal, kui ma väidetavalt ründasin doktor Smirnovat, viibisin ma hoopis teises kliinikus.”

Harju Maakohus tühistas politsei poolt Andersonile tehtud trahvi.

Arst tegi politseile avalduse ka ajakirjaniku kohta

Ajalehe Den za Dnjom mittekoosseisuline korrespondent Aleksandr Ikonnikov valmistas sellest loost ette artikli. Pärast seda, kui ta palus doktor Smirnovalt asjale kommentaari, esitas viimane politseisse avalduse ka ajakirjaniku kohta.

“Avalduses süüdistati mind väljapressimises, mis oli tõeliselt üllatav,” ütleb Aleksandr Ikonnikov.

Tõsi, artiklit ei avaldatud. Ja Ikonnikovi materjal seisab siiamaani avaldamata.

Arsti hinnangul on patsient ebaadekvaatne

3. detsembril toimub kohtuistung, millel kohtuvad arst ja patsient. Julia Smirnova kommenteerib asja nii:

“See on õudne! Ma tegin Nataljale kohe ettepaneku töö korrigeerida, kuid tema valis teise tee.”

“Kui te panite ette töö korrigeerida, siis te järelikult tunnistate, et tegemist oli teie veaga?”

“Ei. Mingit viga ei olnud.”

“Te tegite ajakirjaniku kohta politseile avalduse. Mis põhjusel?”

“Mul ei ole õigust seda kommenteerida. Aga seda naist ma teie asemel ei usuks. Ma leian, et ta on konfliktne.”

Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna tunnistab, et arvestades eksperdi hinnangut, dr Smirnova ei valda tööd: “See lugu räägib veel kord sellest, et odavalt ei saa paremat. Kui teil tekib vajadus minna arsti juurde – valige ikka korralik kliinik. Samas kui me räägime tõsisest tööst, siis tuleb isegi leping vormistada: kes ja mil määral vastutab töö eest.”