Hea Uus Ilm

Ma ei vaata enam telekat. Kesse ikka jaksab. Soome 1-lt aeg ajalt tuleb mõni dokk või pikk film, ETV näitab vahel midagi. Mujalt tuleb puhas muda. Mis sest rääkidagi; seda teavad kõik - teleka koht on maja ees kõnniteel. Tükkidena.

Ka kinos jookseb põhiliselt saast. Nüüd pannakse Kosmos kinni. Ja ongi ilmselt parem – lollidel inimestel on lihtsam; kui peaks tulema tahtmine väga igavalt aega veeta, peab ainult ühe koha meeles pidama, kuhu oma raha viia.

Lugesin, et Rahva Raamat suletakse või kahandatakse poole väiksemaks. Õige ka! Milleks rahvale raamat? Murra pead nii või naa; mitte üks inimene ei mõtle välja kuidas võiks rahva suurem lugemus fingile ja kaasikule reaalset raha juurde tekitada. Ainus töötav rahvuslik kokkulepe võiks olla selline, et fingid ja kaasikud võtavad Vabaduse platsile rivvi ja kogu rahvas poetab omadest varudest igale mehele ühe krooni pihku. Ega rikkad sellisest asjast palju ei teeni, aga ehk rahunevad ikkagi pisut maha ja pole enam nii ohtlikud.

Samas Avatud Eesti Raamat lõpetab vist rahapuudusel filosoofia tõlkimise. Muidugi! Milleks eestikeelne filosoofia? Ammu oleks aeg olnud see jama ära lõpetada. Filosoofid, vanamehed, ainult mölisevad, aga liisingutest ei tea nad sittagi.

Linn tahab muuhulgas Patkuli vaateplatvormi maha ärida, sest makse laekub vähem kui vaja oleks. Ja vaja on muidugi palju, sest mitte kõik ametnikud ei ole veel nii elama hakanud, nagu nad filmidest näinud on. Ja tõesti – miks peaks eksisteerima selline nähtus, nagu meeldiv, avar, kaubandusest vaba linnaruum? Miks peaks inimesel hea olema elada? Kus see kirjas on? Näidake mulle seda!

Hoolimata "uuest poliitikast" ei ole kadunud korruptsioon. Vastupidi, see on jõudsalt arenenud. Ja mis selles halba on? Korruptsioon ongi ju äri, millel ei ole mitte mingeid riiklikke piiranguid. Liberaalseim turumajanduste seas. Kõik klapib.

Milleks meile üldse haridus? Milleks meile kultuur? Milleks meile näiteks moodsa kunsti muuseum? Me ju sureme välja. Ja need vähesedki, kes meist järele jäävad, ei suuda enam mitte millestki aru saada. Ja vaevalt, et enam tahavadki, sest neil on muudki teha. Näiteks Lasnamäe uut supermarketit külastas esimese nädalavahetuse jooksul rohkem inimesi kui on Eestis elanikke kokku. Saage sellest aru kui suudate.

Üha suurema selgusega mõistan ma, et see, milles me siin niiviisi ühiskondlikult elame, ei ole mitte elu, vaid Aldous Huxley käsikiri raamatule, mis ei läinud trükki, sest tundus kirjastajale liiga jabur.

„Kallis Aldous“ ütles viimane ilmselt Huxleyle „Võtke ennast nüüd õige kokku ja kirjutage midagi usutavamat.“