Head haridust võib saada ka maal!
Vinni-Pajusti kooli kohta räägitakse
õudusjutte. Et lorul tehakse siin elu kibedaks, muudkui õpi ja
õpi.
Veel räägitakse, et siin on heatahtlik ja
sõbralik atmosfäär ja et vägevad tammed kasvavad otse
akna all – talvel on see nagu muinasjutt. Ja pätte on siin
vähem kui linnas.
Direktor Jüri Vanajuur ütleb kohe
alguses ära: “Paneme nüüd kohe ühe asja kirja. Ei ole
nii, et ainult linnas saab head haridust. Meil saab ka. Sest meil on väga
tugevad õpetajad!”
Õpilasi 512. Varem
võeti vastu 70 õpilast, nüüd alla 50.
Koolis
on kaks paralleelklassi. Üks on akadeemiline, teine selline, mille
lõpetajad lähevad otse Mõdrikule
Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli teisele kursusele.
Seetõttu on kõrgkooli sissesaamise protsent eriti suur –
üle 90.
Õhkkond koolis? Õpetajatel on omavahel
hea klapp, juhtkonnas pole mõttetut enesekehtestamist, ja see kandub
edasi klassitundi. Õpilased panevad niisugust asja tähele.
Kui eksamitulemused selgusid (punkte keskmiselt üle 70), küpsetas
õppealajuhataja Vaike Kingsepp koogi ja direktor hoolitses, et oleks
midagi kokku ka lüüa.
Allpool mõne kriipsuga
lühikesed visandid mõnest õpetajast, kes õpilased
heade tulemusteni viisid.
Marge Guljavin (eesti keel,
meedia), stiilne daam
Ta on ilus ja pikk ja kui tahab,
võib jalaga lambi laest alla lüüa, kirjutas keegi kooli
ajalehes.
Ta on hoogu täis, energiline, enesekindel, elegantne.
Kontakti leiab hästi, kõikide lemmik. Järeleandlik ei ole ta
seejuures absoluutselt.
Kuidas õpetaja Guljavin aga
õpilased kirjandeid paneb kirjutama, olevat u l m e. Ühel
poisil olnud eesti keel läbi aasta kaks, aga kirjandi kirjutas 69 punkti
peale.
Ta lihtsalt taob õpilastele pähe, kuidas
kirjandit kirjutatakse, ja keskmine hinne tuleb 79,4.
Guljavinile oli asi
lihtsamast lihtsam.
Loov inimene kirjutab kohapeal –
mõtleb välja ja teeb valmis. Aga võib ka nii, et teed endale
varem skeemi raudselt selgeks ja selle järgi siis kirjutad. Hakkad juba
aasta varem ajalehtedest huvitavaid lugusid välja lõikama, kogud
arvamusi, mõtteid, seisukohti. Mõtled teemad varem läbi ja
ongi kõik. Loed kaustade kaupa varem kirjutatud häid kirjandeid,
õpid stiili. Pole ju raske!
Õpetaja Guljavini
kirjutatud ja lavastatud näidendeid on etendatud Vinni-Pajusti koolis
aastaid. Need on menukad.
Guljavinil on komme kiigutada varba otsas
oma elegantset kinga.
Siiri Seljama (geograafia) suur
unistus täitus
Keegi aru ei saa, mis õpetaja Seljama
juures mõjub. Ilme, hoiak või meeleolu. Aga teda
aktsepteerivad selles majas kõik.
Keegi ei kujuta ette,
kuidas õpetaja Seljama seda saavutab, aga tema silma all ei tule
kellelegi pähe, et jalutan tunni ajal sisse-välja, müts peas,
käed taskus. Või et ei taha või ei viitsi.
Seejuures ei aja õpetaja Seljama õpilasi kaardikepiga
nüpeldades mööda klassi taga.
Õpetaja Seljama
teeb kohe alguses õpilastele selgeks, mida ta tahab, mida nõuab.
Ja seda ta siis ka nõuab. Olümpiaadidel teeb maakonnas igal aastal
puhta töö.
Õpetaja Seljama soovitus on muide hoida
alles ja koguda kokku kõik ülesanded, mida kahe
aasta jooksul
koolis lahendatakse. Läheb vaja.
Tema õpilase senine
tipptulemus riigieksamil on 93 p
unkti. Klassi keskmine on olnud 69. Nüüd täitus õpetaja
Seljama suur eesmärk – keskmine punktisumma üle 70.
Sellest oli ta kaua unistanud.
Õpetaja Seljama käib
palju jalgsi – ja seejuures tempokalt.
Maie
Nõmmik (ühiskonnaõpetus) on parim!
Vaikselt ja
tähelepandamatult sahiseb õpetaja Nõmmik mööda
Vinni-Pajusti gümnaasiumi lõputuid koridore. Ta on nii vaikne, et
teda pole koolimajas näha ega kuulda.
Raudse metoodikaga
treenib õpetaja Nõmmik oma õpilasi enne riigieksameid.
Korraldab mänge. Laseb lahendada olukordi. Istub sügisest peale
pärast tunde õpilastega klassis ja räägib ja selgitab.
Tänavuste eksamitulemuste järgi oli Vinni-Pajusti
gümnaasium ühiskonnaõpetuses Eestis number üks.
Abikaasa (Jaan Nõmmik) ütleb, et Maiele on vahel kool
tähtsam kui kodu. Niisuguse pühendumisega teeb ta oma
tööd.
Ükskord pidid kaks õpilast tulema klassi
ja mängima inimesi võõralt maalt ja midagi klassile oma
x-keeles selgeks tegema. Pärast pidi klass ära arvama, mida
võõrad tahtsid. Selgus, et kaks tegelast olid välismaalased,
kes valisid oma maale kuningannat.
Tegelikult on Maie
Nõmmiku juures põhiline hoopis muu. Et ta on hästi armas,
hästi soe, hästi inimlik ja hästi vastutulelik. Julgustab,
patsutab, lohutab ja kiidab. On nii ilusa hingega, et teist sellist pole
üldse olemaski.
Jaan Nõmmik (ajalugu) peab
fantastilisi kõnesid
Tark, vaimukas ja... tagasihoidlik.
Kirjutab koolilehes säravaid lugusid, aga teda kirjutama saada on
ülim vaev. Peab kõnesid, mida kogu koolipere pikisilmi ootab, aga
valmistab neid ette nädalaid.
Tema tunnid on huvitavad, sest ta
räägib juttu, mida raamatus ei ole ja mida programm ette ei näe.
Tal on tohutu eruditsioon.
Õpilastega saab hästi
läbi. Nii nendega, kes õpivad hästi, kui ka nendega, kes
nii hästi ei õpi. Mõne üksikuga ei saa ka – kes
valab kogu oma ümbruse mürki täis ja enda ümber vaenulikult
vaatab.
Väga seltskondlik ei ole, õpetajate toas tihti
ei kohvita. Kui matkamas käib, siis üksi või
kahekesi. Tänavu suvel sõitnud jalgrattaga läbi üle
kolme tuhande kilomeetri ja arvab, et tuhat tuleb veel.
Mare Hirtentreu (bioloogia, keemia), särav artist
Bioloogia kui õppeaine kohta on õpetaja Hirtentreul
sügavalt teaduslik definitsioon: “Sigimine, õgimine, selle
ümber sebimine.”
On mänginud koolinäidendis
Hiirt ja Jõuluvana. On suurepärane esineja ja naudib iga hetke, kui
tekib võimalus publiku ees suu lahti teha. Peab lugu heast ja
rafineeritud naljast. Vahel on see nii rafineeritud, et igaüks ei saa
pihtagi.
Mida vanemaks õpetaja Hirtentreu saab, seda
rohkem ta tunneb, et kui tahad saavutada edu, pead tegema tööd.
Tööd, tööd ja veel kord tööd.
“Mõni peab kordama kaks korda ja mõni peab kordama
kolmkümmend kaks korda. Midagi pole teha, nii lihtsalt peab olema.
See kõik on normi piires.” Nii ütleb õpetaja
Hirtentreu.
Kui Ekspressi fotograaf õpetajaid
oleandripõõsa all fookusesse püüab saada, skandeerib
Hirtentreu: “Kas sa tead ka Eesti koole – mõned neist on
metsapoole!” Ja kolleegid lagistavad naerda.
Rahvatantsu teeb
ka.
Jüri Vanajuur (direktor) kedagi
ei sõima
189 cm pikk (naiskolleegid pakuvad 199).
Ütleb, et ise kulutab alt ja täid kulutavad ülevalt.
Ta ei
torgi, ei käsuta, ei nõua. Direktor on lahke, sõbralik,
ei sõima kunagi kedagi. Ta saab ilma hääle tõstmiseta
hakkama.
Oma õpetajate üle on Vanajuur uhke – ta
on koostanud meeskonna, millega võib teha mida iganes.
Mis
puutub edetabelitesse ja eksaminumbritesse, siis arvab direktor Vanajuur, et
ega number üksi ei näita midagi. Elus hakkama saamine, elus
läbilöömine näitab, kas kool oli midagi väärt
või ei.
PS
Vinni-Pajusti gümnaasiumi
õpetajaid, kes õpilastele hinge on jäänud ja kellest
toredaid lugusid räägitakse, on tegelikult hoopis rohkem (ligi
50).