Vinni-Pajusti kooli kohta räägitakse õudusjutte. Et lorul tehakse siin elu kibedaks, muudkui õpi ja õpi.

Veel räägitakse, et siin on heatahtlik ja sõbralik atmosfäär ja et vägevad tammed kasvavad otse akna all – talvel on see nagu muinasjutt. Ja pätte on siin vähem kui linnas.

Direktor Jüri Vanajuur ütleb kohe alguses ära: “Paneme nüüd kohe ühe asja kirja. Ei ole nii, et ainult linnas saab head haridust. Meil saab ka. Sest meil on väga tugevad õpetajad!”

Õpilasi 512. Varem võeti vastu 70 õpilast, nüüd alla 50.

Koolis on kaks paralleelklassi. Üks on akadeemiline, teine selline, mille ­lõpetajad lähe­vad otse Mõdrikule Lääne-Virumaa Kutse­kõrg­kooli teisele kursusele. Seetõttu on kõrgkooli sissesaamise protsent eriti suur – üle 90.

Õhkkond koolis? Õpetajatel on omavahel hea klapp, juhtkonnas pole mõttetut enesekehtestamist, ja see kandub edasi klassitundi. Õpilased panevad niisugust asja tähele.

Kui eksamitulemused selgusid (punkte keskmiselt üle 70), küpsetas õppealajuhataja Vaike Kingsepp koogi ja direktor hoolitses, et oleks midagi kokku ka lüüa.

Allpool mõne kriipsuga lühikesed visandid mõnest õpetajast, kes õpilased heade tulemusteni viisid.

Marge Guljavin (eesti keel, meedia), stiilne daam

Ta on ilus ja pikk ja kui tahab, võib jalaga lambi laest alla lüüa, kirjutas keegi kooli ajalehes.
Ta on hoogu täis, energiline, enesekindel, elegantne. Kontakti leiab hästi, kõikide lemmik. Järeleandlik ei ole ta seejuures absoluutselt.

Kuidas õpetaja Guljavin aga õpilased kirjandeid paneb kirjutama, olevat  u l m e. Ühel poisil olnud eesti keel läbi aasta kaks, aga kirjandi kirjutas 69 punkti peale.

Ta lihtsalt taob õpilastele pähe, kuidas kirjandit kirjutatakse, ja keskmine hinne tuleb 79,4.
Guljavinile oli asi lihtsamast lihtsam.

Loov inimene kirjutab kohapeal – mõtleb välja ja teeb valmis. Aga võib ka nii, et teed endale varem skeemi raudselt selgeks ja selle järgi siis kirjutad. Hakkad juba aasta varem ajalehtedest huvitavaid lugusid välja lõikama, kogud arvamusi, mõtteid, seisukohti. Mõtled teemad varem läbi ja ongi kõik. Loed kaustade kaupa varem kirjutatud häid kirjandeid, õpid stiili. Pole ju raske!

Õpetaja Guljavini kirjutatud ja lavastatud näidendeid on etendatud Vinni-Pajusti koolis aastaid. Need on menukad.

Guljavinil on komme kiigutada varba otsas oma elegantset kinga.

Siiri Seljama (geograafia) suur unistus täitus
Keegi aru ei saa, mis õpetaja Seljama juures mõjub. Ilme, hoiak või meeleolu. Aga teda aktsepteerivad selles majas kõik.

Keegi ei kujuta ette, kuidas õpetaja Seljama seda saavutab, aga tema silma all ei tule kellelegi pähe, et jalutan tunni ajal sisse-välja, müts peas, käed taskus. Või et ei taha või ei viitsi.

Seejuures ei aja õpetaja Seljama õpilasi kaardikepiga nüpeldades mööda klassi taga.

Õpetaja Seljama teeb kohe alguses õpilastele selgeks, mida ta tahab, mida nõuab. Ja seda ta siis ka nõuab. Olümpiaadidel teeb maakonnas igal aastal puhta töö.

Õpetaja Seljama soovitus on muide hoida alles ja koguda kokku kõik ülesanded, mida kahe
aasta jooksul koolis lahendatakse. Läheb vaja.

Tema õpilase senine tipptulemus riigieksamil on 93 p unkti. Klassi keskmine on olnud 69. Nüüd täitus õpetaja Seljama suur eesmärk – keskmine punktisumma üle 70. Sellest oli ta kaua unistanud.

Õpetaja Seljama käib palju jalgsi – ja seejuures tempokalt.

Maie Nõmmik (ühiskonnaõpetus) on parim!
Vaikselt ja tähelepandamatult sahiseb õpetaja Nõmmik mööda Vinni-Pajusti gümnaasiumi lõputuid koridore. Ta on nii vaikne, et teda pole koolimajas näha ega kuulda.

Raudse metoodikaga treenib õpetaja Nõmmik oma õpilasi enne riigieksameid. Korraldab mänge. Laseb lahendada olukordi. Istub sügisest peale pärast tunde õpilastega klassis ja räägib ja selgitab.

Tänavuste eksamitulemuste järgi oli Vinni-Pajusti gümnaasium ühiskonnaõpetuses Eestis number üks.

Abikaasa (Jaan Nõmmik) ütleb, et ­Maiele on vahel kool tähtsam kui kodu. Niisuguse pühendumisega teeb ta oma tööd.

Ükskord pidid kaks õpilast tulema klassi ja mängima inimesi võõralt maalt ja midagi klassile oma x-keeles selgeks tegema. Pärast pidi klass ära arvama, mida võõrad tahtsid. Selgus, et kaks tegelast olid välismaalased, kes valisid oma maale kuningannat.

Tegelikult on Maie Nõmmiku juures põhiline hoopis muu. Et ta on hästi armas, hästi soe, hästi inimlik ja hästi vastutulelik. Julgustab, patsutab, lohutab ja kiidab. On nii ilusa hingega, et teist sellist pole üldse olemaski.

Jaan Nõmmik (ajalugu) peab fantastilisi kõnesid

Tark, vaimukas ja... tagasihoidlik. Kirjutab koolilehes säravaid lugusid, aga teda kirjutama saada on ülim vaev. Peab kõnesid, mida kogu koolipere pikisilmi ootab, aga valmistab neid ette nädalaid.

Tema tunnid on huvitavad, sest ta räägib juttu, mida raamatus ei ole ja mida programm ette ei näe. Tal on tohutu eruditsioon.

Õpilastega saab hästi läbi. Nii nendega, kes õpivad hästi, kui ka nendega, kes nii hästi ei õpi. Mõne üksikuga ei saa ka – kes valab kogu oma ümbruse mürki täis ja enda ümber vaenulikult vaatab.

Väga seltskondlik ei ole, õpetajate toas tihti ei kohvita. Kui matkamas käib, siis üksi või kahekesi. Tänavu suvel sõitnud jalgrattaga läbi üle kolme tuhande kilomeetri ja arvab, et tuhat tuleb veel.

Mare Hirtentreu (bioloogia, keemia), särav artist
Bioloogia kui õppeaine kohta on õpetaja Hirtentreul sügavalt teaduslik definitsioon: “Sigimine, õgimine, selle ümber sebimine.”

On mänginud koolinäidendis Hiirt ja Jõuluvana. On suurepärane esineja ja naudib iga hetke, kui tekib võimalus publiku ees suu lahti teha. Peab lugu heast ja rafineeritud naljast. Vahel on see nii rafineeritud, et igaüks ei saa pihtagi.

Mida vanemaks õpetaja Hir­tentreu saab, seda rohkem ta tunneb, et kui tahad saavutada edu, pead tegema tööd. Tööd, tööd ja veel kord tööd.

“Mõni peab kordama kaks korda ja mõni peab kordama kolmkümmend kaks korda. Midagi pole teha, nii lihtsalt peab ­olema. See kõik on ­normi piires.” Nii ütleb õpetaja ­Hirtentreu.

Kui Ekspressi fotograaf õpetajaid oleandripõõsa all fookusesse püüab saada, skandeerib Hirtentreu: “Kas sa tead ka Eesti koole – mõned neist on metsapoole!” Ja kolleegid lagistavad naerda.

Rahvatantsu teeb ka.

Jüri Vanajuur (direktor) kedagi ei sõima
189 cm pikk (naiskolleegid pakuvad 199). Ütleb, et ise kulutab alt ja täid kulutavad ülevalt.
Ta ei torgi, ei käsuta, ei nõua. Direktor on lahke, sõbralik, ei sõima kunagi kedagi. Ta saab ilma hääle tõstmiseta hakkama.

Oma õpetajate üle on Vanajuur uhke – ta on koostanud meeskonna, millega võib teha mida iganes.

Mis puutub edetabelitesse ja eksaminumbritesse, siis arvab direktor Vanajuur, et ega number üksi ei näita midagi. Elus hakkama saamine, elus läbilöömine näitab, kas kool oli midagi väärt
või ei.

PS
Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpetajaid, kes õpilastele hinge on jäänud ja kellest toredaid lugusid räägitakse, on tegelikult hoopis rohkem (ligi 50).