Hüljatud Jehoova tunnistajate moodi: „Ma ei soovi kellelegi sellist elu, nagu minul oli“

Viieaastaselt Jehoova tunnistajate rüppe viidud Margus Nee (31) astus pärast ränka võitlust depressiooniga kogudusest välja, kuid kaotas seetõttu ka oma perekonna.

Homme, 18. juunil võtab ­Margus Nee oma isikut tõendava dokumendi ja läheb doonorina verd andma. See on tal esimene kord elus verd loovutada. Oma veregruppi Margus ei tea, sest sündis Jehoova tunnistajate perekonda, kus vastavalt Piibli käsule „hoidutakse verest“. Kuigi Jehoova tunnistajad eelistavad vereta ravi, on nad siiski nõus kasutama teatud verekomponente.

„Jehoova tunnistajatel on keelatud verd anda, kuid neile meeldib siiski hüvesid kasutada. Väga silmakirjalik,“ leiab Margus, kes peab vere­ülekannet väga oluliseks inimese elu päästmisel.

Doonoriks hakkamine on vaid üks vabanemise märk, mida ta viimased neli kuud on endale lubada saanud.

Margus Nee, võib öelda, ongi oma uues elus justkui neljakuune. Ta pole kunagi pidanud oma sünnipäeva ega jõule. Kui koolis või mõnel üritusel kõlas riigi hümn või toodi riigilipp hümni ajal sisse, jäi tema istuma. Jehoova tunnistajad ei tunnista sünnipäevi ega riigi sümboolikat, sest see võrdub ebajumala kummardamisega. Margus pole ­kunagi käinud valimas. Kaitseväest ­pääses ta küll kehva tervise tõttu, kuid Jehoova tunnistajatel on armeesse minek keelatud: Jeesuse järgijad ei kasuta relvi. Ta pole kunagi tõsiselt semminud ühegi tüdrukuga, sest Jehoova tunnistajatel on range soovitus leida elukaaslane kogudusest, väljastpoolt peigmehe või pruudi leidmisele järgneb suur ülekuulamine ning sellele omakorda võib järgneda kogudusest välja heitmine.

„Ma ei soovi kellelegi sellist elu, nagu minul oli,“ ütleb Margus, Haapsalus sündinud ja Promenaadi kõrval viielapselises perekonnas kasvanud noormees.