Ilumaailma inetud saladused

Millist näokreemi te tarvitate? Kas oleksite valmis seda kreemi ka jooma? 60% kõigist toodetest, mida enesele peale määrite, imendub läbi naha teie organismi.

Paljud usaldavad nüüdisaegset ilutööstust, uskudes, et kõik tooted saavad laborites nõuetekohaselt testitud. Tegelikult testitakse enamikku komponentidest vaid lühiajalise mõju suhtes. Toimet pikaajalisel tarbimisel on juba raskem selgitada. Tõsi on see, et vaid 3% tänapäeval kommertskasutuses olevast
75 000 kemikaalist on läbinud ohutustesti. Ameerika ajakiri Sierra korraldas aga uuringud, millest selgub, et viiendik kosmeetikatööstuses kasutatavatest kemikaalidest on tervisele kahjulikud. 1997. aastal tuvastas USA Kongressi juures paiknev osakond The General Accounting Office enam kui 125 kosmeetilist komponenti, mis võivad põhjustada vähki või sünnidefekte.
Oma välimuse eest hoolitseva naise organismi satub läbi naha igal aastal kuni kaks kilogrammi kemikaale.
Paljud tunnevad end kindlalt, kuna eelistavad “naturaalseid” ilutooteid. Kuid tegelikult võib iluprodukti nimetada naturaalseks juba siis, kui selles on kõigest 1% naturaalseid komponente. Toote nimetus on sel juhul küll eksitav, aga täiesti seaduslik.

Üks ilutoode, mille mõjusid on põhjalikumalt uuritud, on juuksevärv ning selle pidev tarvitamine kujutab terviseriski. Lõuna-California ülikooli teadlased leidsid, et juuksevärv võib põhjustada põievähki. Naistel, kes kasutavad püsijuuksevärvi vähemalt korra kuus, on vähkihaigestumise oht kahekordne. Üle kümne aasta juuksurina töötanutel on vähirisk aga koguni viiekordne.
Ajakiri Which? on tuvastanud, et paljud parfüümid sisaldavad ohtlikke ftalaate, mis mõjutavad negatiivselt suguhormoone. Euroopa Nõukogu soovib rakendada parfüümitööstusele suuremat kontrolli. Kuid parfüümitööstus, kus on kasutusel vähemalt 2600 eri kemikaali, on oma retseptide suhtes äärmiselt salatsev.
Ilutööstuse päikesefiltrite-vaimustus on aga vaibumas. 90ndatel hakati päikesekaitset panema vaat et kõigisse toodetesse. Nüüd leitakse, et iga päev päikesefiltrit tarvitades väsitame nahka mittevajalike kemikaalidega ja põhjustame kroonilist ülitundlikkust. SPF-kemikaalid polegi nii ohutud, kui algselt arvati, põhjustades näiteks laborirottidel ebanormaalset arengut. Muidugi pole rott sama mis inimene ning teatud olukordades on päikesefilter vajalik. Siiski soovitavad dermatoloogid olla päikesefiltri kasutamisel mõõdukad.
Omaette teema on ilutoodetes sisalduvad sünteetilised säilitusvahendid. Enamiku toodete eluiga on kolm aastat ning nad sisaldavad mürkaineid, mille ülesandeks on tappa riknemist põhjustavaid mikroobe. Needsamad mürkained ründavad aga ka naharakke.
Paljud inimesed on kannatanud kosmeetikumide põhjustatud reaktsioonide ja ärrituste all, kuid enamik arvab, et on ise ülitundlik või allergiline. Niisiis ei süüdista mitte toodet, vaid iseennast.

Paljud mürgised kemikaalid, mida kosmeetikumides kasutatakse, ei põhjustagi nähtavate tundemärkidega mürgistust, kuid jäävad kehasse pikaks ajaks. Näiteks naatriumlaurüülsulfaat (SLS) šampoonides ja palsamites tekitab kõõma ning võib kahjustada immuunsüsteemi ja põhjustada pimedaks jäämist. Hambapastas sisalduv fluoriid ja suuvees leiduv alkohol on tõestatult kantserogeense mõjuga kurgule ja suule. Propüleenglükool, mis takistab toodete kuivamist, leiab kasutust antifriisis, värvides, šampoonides ja palsamites ning võib põhjustada ekseemi, aknet, peapööritust, kõhulahtisust, maksa- ja DNA-kahjustusi ja südamehaigusi.
Kui aga kasutate karvaeemalduskreemi, siis teadke, et see rikub karva valgustruktuuri ja ka naha, sest nahk koosneb samast proteiinist. See tähendab, et karvaeemaldaja võib põhjustada ärritust, valu ja äärmuslikel juhtudel teise astme põletust. Ka ripsmete ja kulmude püsivärvidega värvimine pole ohutu: neis kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada pimedust ja kõige halvemal juhul isegi surma.

90ndatel populaarsetesse puuviljahapetesse ehk AHAdesse (alfahüdroksühapped) suhtutakse nüüd ettevaatusega. Nende ülesandeks on naha pindmise kihi koorimine keemilisel teel. Paljudel naistel tekkis AHAd sisaldavatest toodetest allergiline reaktsioon mõne päeva jooksul. Puuviljahapped vähendavad ka naha võimet end kaitsta, muutes selle vastuvõtlikumaks päikesepõletusele ja nahavähile. Euroopa komisjon kaalub võimalust vähendada AHA lubatud protsenti toodetes ning tootjatel tuleb peagi varustada pakendid hoiatussiltidega.
Lohutavaks asjaoluks on see, et enamasti kasutatakse toksilisi aineid ilutoodetes väikestes kogustes, nii et nad otsest ohtu endast ei kujuta. Teie maks ja neerud oleksid siiski tunduvalt rahulolevamad, kui kemikaalide asemel oma näole näiteks mett, munakollast ja maasikaid määriksite.

LEONELLA VIISIMAA

Lisaks loe raamatut “Cosmetics Unmasked”, Dr Stephen & Gina Antczak, (Thorsons) (www.thorsons.com). 100% naturaalseid ilutooteid võid tellida netist aadressil www.greenpeople.com.