08.02.2008, 00:00
Inimese ajastu koidab
Ons inimkond käivitanud maakeral uue geoloogilise ajastiku? Mõnedki
geoloogid vastavad jaatavalt. Inimese mõju meie sinisele planeedile on
olnud nii kõikehõlmav ja laialdane, et tuleb rääkida
täiesti uue ajastiku, antropotseeni saabumisest.
Ametlikult
elame ikka veel holotseenis, mis algas 11 750 aasta eest, viimase
jääaja järel toimunud kliimamuutusega. Aga viimasel ajal,
alates ligikaudu 19. sajandist, olla inimkonna tegevus
ökosüsteeme ja kliimat sedavõrd muutnud, et geoloogilisele
ajaskaalale tuleks märkida uus pöördepunkt.
Esimesena
tuli antropotseeni mõistega 2000. aastal avalikult välja Hollandi
nobelistist atmosfäärikeemik Jozef Crutzen, kes on peamiselt
tuntust saavutanud töödega osoonikihi hõrenemisest.
Nüüd on rühm Briti teadlasi eesotsas Jan Zalasiewiczi ja
Mark Williamsiga Leicesteri ülikoolist antropotseeni teema ajakirjas
GSA Today taas üles võtnud. Nad toovad välja hulga
märke, mis kõnelevad uue ajastiku algusest: üleilmne
temperatuurimuutus, erosiooni- ja settenähtuste levikupildi teisenemine,
ookeanide happestumine ja muutused planeedi süsinikuringluses.
Samuti on kogu maailmas järsult sagenenud taime- ja loomaliikide
väljasuremine ning paljud liigid on inimese tahtlikul või tahtmatul
kaasabil leidnud uusi elukohti senisest levilast kaugel eemal.
Kõigi nende muutuste toime, väidavad teadlased, jääb
näha meie ajal moodustuvatesse geoloogilistesse ladestutesse. Tekib selge
üleminek ühelt kihilt teisele, ehk “oluline stratigraafiline
signaal”, kui asutada Zalasiewiczi enda sõnu.