Inimkapital ja suitsusaun
Juba 80ndate lõpus oli selge, et Harvardi diplom ja Harvardi ajud ei ole mingi edu tagatis. Võibolla räägivad õpetlased teemal "hea inimkapital poole hinnaga". Cheapbrainpower või shitbrainpower.
Kui me räägime Eesti edust, siis tähendab see võimet raha teenida. See tähendab ka Obinitsa poisi võimet raha teenida. Kas oleme näinud kedagi vaest, aga edukat, vaest, aga tublit? Pigem on kasu hoopis blufist.
Eesti Nokia ehk E-Geeni projekt kuulub kindlasti positiivse blufi hulka. Juba väide, et eestlased on väljavalitud ja haruldaste geenidega inimloomad, kuulub blufi valdkonda.
Teine Eesti Nokia võiks olla suitsusaun. Kujutagem vaid ette: suitsusauna teadusliku uurimise instituut, suured teaduskonverentsid, mille kõik ettekanded räägivad saunast, eriti suitsusaunast. Õhtul lähevad rahvusvahelise töörühma liikmed – akadeemikud, Nobeli preemia laureaadid – sauna, et saada ka praktikat.
On, mida uurida ja mida arutada. Täpsed keemilised analüüsid sauna õhust, mis tekib, kui visata leili kerisele, kus see põrkub vastu vanu suitsusauna palke. Kuidas see mõjub inimese vaimule ja kehale. Kehas toimuvate kõigi protsesside mõõtmine vihtlemise ajal. Füsiokeemilised ja biokeemilised analüüsid. Teadusliku seletuse andmine küsimusele, miks inimene naudib protsesse, mis tekkivad keha kuumutamisel ja siis väga kiirel jahutamisel. On, mida uurida.
Nende teadmiste põhjal uute loodustoodete, kreemide ja ravimite väljatöötamine ja nende globaalne marketing. Kahtlemata tuleb asutada firmad E-Sauna ja SmokeSauna.com ning need noteerida New Yorgi ja Frankfurdi börsil.
Kas sonin? Ei. Blufin? Võibolla. Soome firma Valio uuris hapupiima. Nii kaua uurisid, kuni leidsid sealt gefilus-bakteri. Ning siis algas globaalne turundus, mistõttu ka iga argetiinlane teab, et gefilus-tooted on mõnusad ja tervisele kasulikud.
Kas meie biokeemikud ei suuda siis sünteesida suitsusauna õhust mingeid bakterite või ainete kombinatsioone ja ning nendest tooteid luua? Kindlasti suudavad. Lisaks on tekkinud hulk inimesi, kes jagavad marketingi. Kokku tuleb panna vaid rahastamisskeem.
Eestis investeeritakse või kavatsetakse investeerida väga pimesi raamatukogudesse, kontserdisaalidesse. Kuid investeerida võiks ka sihipärasemalt – näiteks 20 miljonit krooni riigi raha suitsusaunainstituuti ning peatselt oleme oma Nokiaga maailmaturul. Ning niikuinii saab riik selle raha maksudena tagasi. Lisaks saab sinna toetusi Euroopa arengufondidest.
Tegude asemel jahutakse Eestis mingist abstraktsest inimkapitalist – see on termin raamatust, mida õpetlane viimati luges. Eestlastel on omapära jääda uskuma igat sorti raamatutesse kirjutatud teooriaid neid analüüsimata ja praktikas kontrollimata. Kui ma kõrgkooli lõpetasin, siis armastasin samuti raamatutarkust rääkida. Viimasel ajal olen ma edasi arenenud.
Inimkapital küsib ka töökohti ja palka. See on juba väga konkreetne asi. Harvardi ajusid ja haridust on võimatu müüa alla omahinna, sest õppelaen tahab tagasimaksmist. Igal asjal on oma hind.
