Iraagi salajase tapmisvideo lekitaja võeti kinni
Bradley Manning (22) on Kuveidis vahi all väidetavalt selle eest, et ta lekitas Wikileaks.org´ile läbi Apachi kuulipilduja kaamera filmitud Pentagoni salajase video (vt artikli all). Maailma esiuudiseks kippunud videoklipp näitas, kuidas 2007. aastal tapetakse Baghdadi eeslinnas 12 iraaklast, nende hulgas Reutersi fotograaf ja tema autojuht, ning seejärel lastakse pilbasteks ühe ellujäänu päästmiseks kohale saabunud kaubik koos seal viibinud kahe lapsega, kes said tõsiselt viga. Paljude jaoks oli šokeeriv ainuüksi see, kuidas sõdurid sealjuures surnuid mõnitasid: „Oh yeah, look at those dead bastards..", ka siis, kui kohale jõudnud tank sõidab arvatavalt ühest laibast üle, on kuulda naeru.
Wikileaksi juhi Julian Assange´i sõnul väitis USA sõjavägi algul, et kõik rünnakus surnud isikud olid mässulised, seejärel aga, et helikopterid reageerisid tulevahetusele. „Meie näitasime, et mõlemad väited on valed," ütles Assange.
Luureanalüütik Manningu väljaandmise USA sõjaväele on üles tunnistanud endine tuntud häkker, keda FBI taga ajas, praegune andmeturbespetsialist Adrian Lamo, kirjutab Wired (vt ka CNeti artiklit). Lamo jutust selgub, et Manning võttis ise temaga ühendust, olles selleks saanud julgust artiklist Lamo kohta Wired´is, et Lamo kannatab Aspergeri sündroomi all (autismi kergem vorm).
Manning kiitles väidetavalt, et tema lekitas nii tulistamisvideo kui ka mitmeid teisi ülisalajasi andmeid: 2009. aastal Afganistanis toimunud USA armee rünnaku video, milles hukkus ca 100 inimest, neist suurem osa lapsed, Wikileaksi kohta koostatud USA luure briifingu, 9/11 rünnakute ajal saadetud NYC-s saadetud SMSid ja 260 000 salajast USA diplomaatilist raportit. Seni on Wikileaks avaldanud vaid ühe raporti, mis käsitleb USA saatkonna ja Islandi valitsuse kohtumist, pole teada, kas ka ülejäänud on nende käes.
"Hillary Clinton ja mitu tuhat diplomaati üle maailma saavad ühel hommikul ärgates südamerabanduse, kui nad avastavad, et terve varamu salastatud välispoliitikat on otsitaval kujul avalikustatud," ütles Manning väidetavalt Lamole.
Manning oli salainfot kogunud juba üle aasta, ning väites, et on näinud materjale, mis sisaldavad „uskumatuid asju, õudseid asju". Tal oli juurdepääs kahele kinnisele võrgustikule kahelt erinevalt sülearvutilt SIPRNET ja Joint Worldwide Intelligence Communications System, mida saab kasutada ainult "Top Secret/SCI" kõrgema taseme ligipääsuga. Võrgustikud ise olid avalikust internetist eraldatud, kuid töökeskkond tegi võimalikuks andmetega välja pääseda. Näiteks tuli Manning tööle, kaasas korduvkirjutatav CD-RW, millel oli Lady Gaga muusika. Istunud arvuti taha, kustutas ta muusika ja kirjutas sinna andmed.
Manningu ja Lamo vestlused toimusid e-kirjade ja kiirsõnumite vahendusel, mis Lamo andis üle FBI-le ja armeele. Lamo põhjendas Manningu väljaandmist hirmuga turvalisuse eest Iraagis. „Ma ei oleks seda teinud, kui elud poleks ohus. Ta oli sõjapiirkonnas ja üritas põhimõtteliselt kokku koguda nii palju salajast infot kui võimalik, et see siis lihtsalt õhku visata," ütles Lamo. Ta on saanud sadu vihkamiskirju ja isegi tapmisähvarduse ning võitleb kriitikaga ka oma Twitteri konto kaudu. Ta väidab, et tulistamisvideo lekitamise pärast poleks ta Manningut välja andnud, sest vastupidi, ta tervitas selle avalikustamist.
Wikileaks on ainuüksi anonüümsetel siseringist pärit lekitajatel ehk vilepuhujatel (whistleblowers) põhineva meedia lipulaev, mida nimetatakse ka „tsenseerimata vikipeediaks dokumentide massilise lekitamise ja analüüsi jaoks". Praeguseks on 2006. aasta detsembris käivitatud Wikileaks avaldanud 1,2 miljonit dokumenti, ent finantspõhjustel pole kõik alati veebis väljas.
Tänu Wikileaksile teame muuhulgas Climategate´st (teadlaste omavaheline meilivestlus, mis seab kahtluse alla kogu kliimasoojenemise teooria), USA militaarreegleid tulevahetuse alustamiseks Iraagis, NATO sõjaplaane Afganistanis, koerte kasutamist mõjutusvahendina Guantanamo Bay laagris, Saientoloogia kiriku saladokumente ja Saksa valitsuse poolt blokeeritud veebisaitide nimekirja.
