Džihadistiks ihalejaid magnetina tõmmanud Islamiriigi ülemvõim varises kokku sise­võitluste ja paranoia saatel.

Ühel kesktalvisel õhtul jaanuari alguses sisenes maailma tagaotsituim mees mahajäetud linnas Süüria piiri lähedal ühte majja, et pidada kohtumine allesjäänud abilistega.

Abu Bakr al-Baghdadile olid truuks jäänud veel paar tosinat lojalisti – kõik karastunud lahingus ja selles kaoses, mida põhjustas tema organisatsiooni vaevaline taganemine Süüria kaugest idaservast.

Al-Baghdadi neli ja pool aastat varem välja kuulutatud kalifaat oli nüüdseks nuditud vähem kui 50 ruutkilomeetri suurusele alale ja kahanes iga päevaga. Kaugemalt kostis püssituli ja lähemal plahvatasid pommid, nagu neil kuudel, kui viimased Islamiriigi hõivatud linnad ja külad pealetungivate kurdide kätte langesid, oli tavaks saanud.

Väikese Baghuzi linna kohal, kus redutasid terrorirühmituse liider ja tema saatjaskond, tiirutas kaks sihtmärke otsivat USA drooni. Mitu küla kaugemal võtsid Kurdi väed veel värskete lahingurusude keskel viimase vastupanupunkti ründamiseks positsioone sisse. Kõige visamad Isise liikmed valmistusid viimaseks vastuhakuks.

Baghuz ähvardas saada kurikuulsaks. Majakese seinte vahel seati valudes, vihase ja paranoi­lise Baghdadi autoriteet enneolematult tõsise kahtluse alla. Pisike linn sai üle maailma tuntuks kohana, kus Isis pidas viimase lahingu ja kaotas. Kuid kolme luureagentuuri ja kahe hästi informeeritud allika sõnul oli see ka paik, kus Baghdadi siseringile lähedastel võõrvõitlejatel õnnestus Isise liider peaaegu tappa.

Avalehele
8 Kommentaari