"'Jaa, olin eelmises elus Lydia Koidula!"'
Tallinnas Nõmmel elab üks salapärane daam, kes oskab palju rääkida eelmistest eludest, rahvuste tähtsusest ja sellest, kuidas eestlased peaksid oma pattude lunastamiseks maailmale parimat eeskuju näitama. Hiljuti jõudis raamatupoodidesse helesinine valgete tähekestega teos, kus osa tarkusi sees. Kokku üle 300 A4-formaadis lehekülje. "Jaa, ma olin ühes eelmises elus Lydia Koidula," rabab autor oma mastaapsusega.
Noast Santa Luciani
1944 Viljandis sündinud Hilja Alliksaar muutis oma nime Solvig Hele Koidutäheks, nime teine pool olla pärit Koraanist, kus see tähendab Jeesust. Ka telefonile vastab ta: "Koidutäht kuuleb".
"Algul arvasin, et olen Krišna-ajast siin maa peal, aga nüüd tuleb välja, et olin juba Noa laeval," räägib Solvig. Ja meenutab oma kolme poega laevalt – Ristija Johannes ehk papi Kreutzwald, praeguses elus doktor Heino Tiik. Teine oli Washington ehk praegune 50kroonise-mees (Rudolf Tobias - toim). Kolmandat poega pole ta veel ära tundnud.
Järgmisena oli Koidutäht maal Krišnana, siis edasi Püha Luciana – sel perioodil hakkas ta kirikult nõudma, miks nad tema nimel valetavad. "Mind pandi siis bordelli, peksin kõik mehed segi, aga mu silmade kallale pääsesid nad ja sest ajast olen lühinägelik." Enne Koidulaks saamist jõudis ta veel ("oma inglise perioodil") olla Jane Grey. Hiljem puistab naine jutu sees veel paar nime, kellena ta vahepeal on kehastuda jõudnud.
Ja siis näitab Koidutäht vaikselt, kus ta kätel olid naelaaugud - siis kui ta Kristusena kehastus ja ristil rippus.
Vestluse ajal askeldavad aias paar teismelist last. Üks sinisejuukseline küsib vahepeal, kust ta koristamiseks harja leiaks - vastuseks saadetakse ta seda küsima Schilleri käest. Selgub, et ka kõik inimesed Koidutähe ümber olid eelmistes eludes märkimisväärsed tegelased. Tema praegune kaasa, Koidutähest märksa noorem vaikne Heigo näiteks on muuseas olnud Sokrates ja Taavet.
Eesti ärataja
Ka käesolev elu on Koidutähel piisavalt kirju: aastaid oli ta ravitseja Lümandu mõisas, 80ndate lõpus põgenik Rootsis. 1993, kui ta Eestisse naastes läks oma abikaasa Mauno Viirest (olnud näiteks ka Peeter I ja Juudas) Aleksandrikooli otsima, vastati Koidutähele: "Aga Mauno oli ju poissmees!"
"Olukorra tegi eriti naljakaks, et ega nemad ei teadnud, et mina ju eelmises elus selle kooli ise lõin!" muigab ravitseja.
"Minu energiast saigi rahvuslik liikumine alguse - oma võimega kutsusin nad eemalt ärkama. 1986 nägin, et sinimustvalgel on needus peal – pöördusin otse Taara poole ja lasin eesti rahva vabaks," räägib ta.
Ükskord olla Koidutäht läinud Kaika nõia juurde ise abi saama. Ja nõid ütles järsku teistele inimestele: miks te minu käest nõu küsite, õige arst istub ju siin kõrval. Ja siis hakkasid abivajajad ise tema juurde tulema.
Raamatu kirjutamist olla nõudnud mitmed kliendid - ravist abi saajad. Kust aga nii põhjaliku teose kirjastamise jaoks rahalised vahendid? "Pantisime kõik asjad ära," räägib Solvig. Oma elukohta ravitseja siiski pantida ei saanud, sest altarikoha energiat ei saa ju pantimisega segama hakata. "Kus mina elan, seal ongi altar," põhjendab Koidutäht enesestmõistetavalt.
Endised patsiendid ikka aitasid, üks jäi koguni panti pandud korterist ilma, sest raamatu väljatulek venis.
Kirjavahetus riigipeadega
Veel tegeleb ravitseja lehekülgedepikkustes e-kirjades riigijuhtide manitsemisega. President Putinil käsib ta Tšetšeenia probleemi sõjata lahendada. Aznarile heidab ette, et hispaanlased sõda pooldavad. Husseiniga tõreleb liigse tapmise pärast. Tony Blairi noomib Inglismaa vanade pattude eest ajast, mil ta ise kehastus Inglise kuningannana. Solvig ei alahinda sugugi oma rolli: "India ja Pakistani juhid ulatasid järgmine päev pärast mu kirjade saamist teineteisele käed - ega nad ju ei teadnud, et teine oli ka kirja saanud," muheleb ta rõõmsalt.
Oma osa saab ka Edgar Savisaar: "Kas te tõesti mõtlesite teha Sellist Eesti Vabariiki, kus töötavad lõbumajad, kus "isamaa on minu arm", kus nii palju räägiti armatusest isamaa vastu?" pärib ta Tallinna linnapealt.
Muuseas jõuab Koidutäht olla ka aktiivne eurovastane - isegi Jugoslaavias "Ei Euroopa Liidule" reisil on käidud.
Solvig peab raamatut alles eeltööks. Tema järgmine ettevõtmine on võitlus kirikutega - võidelda tuleb nende kõigi vastu, sest nad levitavad valeõpetusi ja on inimeste ja jumala vahelistel teedel ees.
"Kõik, mida Te kirjutate, olgu tõde, nii parandate oma karmat," soovitab Koidutäht ajakirjanikule veel e-kirja teel tagantjärele.
Koidutähe mõtteid
"Muidugi meil Jõule enam ei peetud nii, kui mina sündisin, tähendab - kuuske sisse ei toodud ja lüetati Jõulude pidamine. See oli õige kah, sellepärast, et miks pidu pidada, kui ma nende seas olen." (lk 17)
"Nüüd tuli "Postimehe" leht. /.../ Mina üle-eelmisel sajandil hakkasin "Postimeest" välja andma ja nüüd juhtus selline hull lugu... Mina enam ei saa "Postimeest" üldse tellida. Naisel oli auk paljuas! Ohoo! /.../ Ja nüüd peame seda roppust vaatama."
"See playboyde märk - veel tahtsin rääkida, kui ma playboyde või nende lõbumeestega kokku puutusin. Kõige kummalisem on see, et playboyde märk on - teevad jänese, üks lasi oma sõrmuse peale selle teha. Nojah - küllalt õieti tunnetavad need playboyd või need lõbumehed. See tähendab seda, et nad järgmine elu on Karmakaristuse all - et nad lähevad jänesteks. Muidugi lendavad siis supipotti ja oleneb siis, nii palju kordi nad peavad jänesteks kehastuma." (lk 108)
