Jalgpalli lühikursus
Miks EMil pronksi välja ei mängita? Miks kõrvarõngad teibiga kaetakse? Miks ei või väravajärgses juubelduses särki seljast kiskuda? EMi finaalmängu järgse esmaspäeva hommikul hakkas Ekspressi koosolekutoas küsimusi sadama.
Leidsime vastused.
Kes mõtleb välja jalgpalli reeglid? Kas need on igal pool samad?
Juba 1580. aastal pani keegi itaallane nimega Giovanni Bardi kirja esimesed "calcio" reeglid. Tänapäeval käib mäng siiski Briti saartelt pärit reeglite järgi, mille põhialused pandi paika 1863. aastal Londonis. Põhimõtteliselt kehtisid need samad reeglid kuni 1937. aastani, kui Rahvusvaheline Jalgpalliliidu Komitee (IFAB) reegleid pisut ajakajastas. Ning alles 1997. aastal muutusid need päris tänapäevaseks, kuigi muudatusi tehakse sinna peaaegu igal aastal.
Kõiki otsuseid jalgpalli reeglite kohta võtab siiani vastu vaid IFAB, kuhu kuulub esindaja igast Briti jalgpalliliidust (Inglismaalt, Šotimaalt, Walesist ja Põhja-Iirimaalt) ning neli rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA esindajat. Need reeglid kehtivad kõikjal maailmas.
Mis ajast on pärit hoiatuskaardid?
1966. aasta MMi ajal tuli hoiatuskaartide idee peale inglasest kohtunik Ken Aston. Inglismaa-Argentiina dramaatilises veerandfinaalis saatis sakslasest mängukohtunik argentiinlaste kapteni Antonio Rattini platsilt minema. Rattin keeldus lahkumast. Astonil, kes kohtunike tegevust MMil juhtis, õnnestus lõpuks oma algelises hispaania keeles veenda mängijat siiski platsilt lahkuma. Hiljem staadionilt koju sõites hakkas Aston mõtlema, mil viisil saaks kohtunik oma otsuse mängijale selgeks teha, kui ta temaga sama keelt ei kõnele. Juhuslikult jäi ta punase tule taha seisma ning valgusfoor andiski talle väärt idee punase ja kollase hoiatuskaardi kohta.
Esimest korda võeti hoiatuskaardid kasutusele 1970. aasta MMil Mehhikos, kusjuures punast ei saanud sel turniiril ükski mängija.
Miks saab särgi ärakiskumise eest kollase kaardi?
Veebruaris kinnitas IFAB reegli, mis näeb väravajärgsel juubeldamisel särgi ära kiskunud mängijale ette kollast hoiatuskaarti ebasportliku käitumise eest. Kuigi reegel jõustus ametlikult tänavu 1. juulil, kui enamik EMi mängudest oli juba mängitud, rakendasid kohtunikud seda terve turniiri kestel. Reeglid ütlevad, et "särgi ärakiskumiseks pärast värava löömist pole mingit tarvidust ning mängijad peaksid hoiduma üleliigsest juubeldamisest". Kaardi saab mängija muide ka siis, kui ta särki päris ära ei võtagi, vaid tõmbab lihtsalt üle pea. Kui aga särk lihtsalt üles tiritakse ja kõht paljastatakse, pole hoiatust karta. Alussärk reklaami või hüüdlausega ei ole siiski lubatud.
Kuhu lähevad punase kaardi saanud mängijad?
Reeglid näevad ette, et nad peavad platsi äärest lahkuma - riietusruumi või tribüünile. Nad ei tohi jääda ka varumeeste pingile. Küll aga võivad sinna istuma minna mängust välja vahetatud pallurid.
Miks kõrvarõngad-sõrmused kinni kaetakse, mitte ära ei võeta?
Jalgpalli reeglite järgi on igasugused ehted keelatud - need võivad vigastada mängijat või teisi. Ohtlikumad ehted tuleb päris ära võtta, teised võib katta teibiga. Ilmselt on kõrvarõngaid aga siiski tülikas ära kiskuda, sest EMil olid need korralikult teipide alla seatud. Kuigi vahel võivad need osutuda ohtlikuks ka kinni kaetuna - ajaloost on teada juhtum, kus jalgpallur kattis kõrvarõnga küll teibiga, kuid kõrva tabanud pall lõi rõnga vastu kõrvatagust unearterit, mistõttu mängija kaotas teadvuse.
Kas jalgpallurite pükste sees on mingisugune kaitse?
Väljakumängijatel ei ole. Väravavahi pükste ülemine osa on küll polsterdatud.
Mille jaoks on väljakul enne väravavahi kasti poolkaar?
Niinimetatud "penalti kaar" on kõige viimane joon, mis jalgpalliväljakule lisati - 1937. aastal. See on mõeldud selleks, et penalti lööjal oleks oma tähtsat lööki sooritades puhas plats - peale lööja ei tohi ükski mängija olla penaltipunktile lähemal kui 9,15 meetrit. Külgedelt määravad selle ära karistusala jooned, mängija selja taga aga poolkaar.
Tihti arvatakse, et selles ringis kehtib veel väravaala reegel, kus väravavaht võib käega palli mängida. Tegelikult see nii ei ole.
Mis ajast on penalti pärit? Mis ajast otsustakse turniiri võitja penaltiseeriaga?
Penalti sünniaastaks peetakse 1891. aastat. Siis nimetati seda "surmalöögiks". Koos penaltiga "sündisid" ka mängukohtunikud, sest pidi ju olema keegi, kes penalti määras. Varem panid vaidlusalased küsimused paika kahe meeskonna kaptenid.
1968. aasta EMil jäid Itaalia ja Nõukogude Liit poolfinaalis viiki ka pärast lisaaega - finaalipääsu üle otsustamiseks visati kulli ja kirja! Ka finaal jäi tol korral viiki Itaalia ja Jugoslaavia vahel. Siis enam münti ei visatud, tehti kordusmäng ja selle võitis Itaalia. Pärast seda turniiri võeti vastu otsus selgitada võitja penaltiseeriaga. Esimest korda taoti penalteid 1976. aasta EMil, kui Tšehhoslovakkia võitis 2:2 viigi järel Lääne-Saksamaad penaltitega 5:3.
Miks EMil pronksi välja ei mängita?
Esimene EM, kus pronksimatši enam ei peetud, oli 1984. aasta turniir Prantsusmaal. Võib arvata, et põhjus on meeskondade motivatsioonipuudus ja pealtvaatajate vähene huvi - tegelikult on kogu turniir ju orienteeritud tiitlivõidule. MMil pronksimängu traditsiooni siiani veel jätkatakse, kuid viimasel ajal on arutatud ka selle kaotamist.
Mis keeles kohtunikud mängijatega räägivad?
Rahvusvahelises keeles - üldjuhul inglise keeles. Tänapäeval peavad kõik rahvusvahelise kategooria kohtunikud läbi tegema inglise keele testi.
Kust on pärit kohtunike vile? Miks neid kaks on?
Tuntuim kohtunikuvile on Acme Thunderer - 1884. aastal Inglismaal leiutatud kuuliga vile. Tänaseks on Hudson & Co nimeline firma tootnud umbes 160 miljonit Thundereri vilet. Peale vutikohtunike on neid kuulsaid vilesid kasutanud ka näiteks Titanicu meremehed, Inglise politseinikud ja reggaemuusikud.
Kohtunik ei tohi kanda vilet kaelas, vaid ainult käe küljes. Juhuks, kui üks mängu ajal tõrkuma hakkab, on neil kaasas ka varuvile.
Miks pole jalgpallis videokordust?
Videokorduse kasutuselevõtt on FIFAs päevakorral enam-vähem igal aastal. Viimati vaieldi selle üle 2003. aasta novembris. Kuid ikka ja alati on see ettepanek tagasi lükatud - jalgpall on vana ja konservatiivne mäng, mis on püsinud üle saja aasta. Nagu mängijate eksimused, nii on ka kohtunike apsud kodeeritud mängu olemusse ning osa mängu ilust. Siiani on FIFA seisukohal, et neljast kohtunikust peaks mängus piisama.
Kes on need lapsed, kes pallureid mängudele saadavad?
Lõppenud EMil osales mängijate "ametlike saatjatena" 682 kuue- kuni kümneaastast last nii korraldajamaalt Portugalist kui ka Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast, Hollandist, Hispaaniast, Šveitsist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Venemaalt, Austriast, Belgiast ja Suurbritanniast. Mängusaatjate programmi sponsor oli McDonald's, kes aitas igas riigis lapsi välja valida.
Allikad: FIFA.com ja UEFA.com. Suur tänu Eesti Jalgpalli Liidu asepresident Mart Tarmakule, peakohtunik Uno Tutkile ning juhatuse liikmele Priit Penule.
