24.04.2009, 00:00
Jalgrattal tööle ja turule
Rattasõiduaeg on käes. Heitlikud ilmad on vaid ettekääne. Pigem on tegu hooldamata ratta, valede riiete ja viletsa varustusega. Jalgratturi katsumusi uuris Margit Kirsipuu.
Peamine eeldus rattaga tööl käia on pealehakkamine ja hea tuju.
Ilusa ilmaga tipptunnil linnas sõites tekitab selle teadmine, et oled
kõige kiirem liikleja. Katsetan, kuidas kulgeb sõit Piritalt
Narva maantee toimetusse ja sealt edasi Väike-Ameerika tänavale.
Talvekorterist ratast välja lükates avastan, et esikumm on
täiesti tühi. Rattapoes vahetatakse esikumm kiiresti, pühitakse
tolmust ja õlitatakse kett. „Õige oleks rattaga hoolduses
käia ikka enne selle talvekorterisse panekut,” saan
rattaspetsilt noomida. „Hea ratas kestab 15 aastat, kui tema eest
hästi hoolt kanda.” Temalt saan veel teada, et hoolas rattaomanik
õlitab iga 50 kilomeetri tagant ketti ning peseb ratast kord kuus, et
tolm ja pori sõiduki elutähtsatele osadele liiga ei teeks.
Harrastaja ratturina võin öelda, et järjest hõlpsam
on rattal oma igapäevaseid toimetusi teha.
Vähese
liiklusega ja spetsiaalselt ehitatud jalgrattaradu meil siiski veel napib.
Ratturite lemmikud on vaiksed metsateed ja siledad mereäärsed rajad.
Näiteks Kadriorust viib rattatee Pirita kaudu Haabneeme lõppu ja
Paldiski maantee algusest saab mõnusalt kulgeda Kakumäeni
välja. Tunduvalt ebamugavam on liigelda rattaga kesklinnas tipptunnil.
Liivalaia tänava sõiduteel on küll tähistatud rattarada,
kuid ülbed autojuhid on selle hõivanud, nii et kindlam on
läbida Liivalaia ots kõnniteel. Talvega on rattarajad kohati
väga kannatada saanud ja tekkinud konaruste ületamiseks on
mägijalgratas parim.
Rattaga turule
Usina turul käijana olen jalgrattale soetanud sobiva korviseadeldise.
Kevadel kruvin selle jälle porilaudade külge, et siis oma
pühapäevahommikune rutiin rattaga sooritada: turule ja sealt
värske kraamiga tagasi sõita. Minu pakiraam ja korv teenib
sportlikuma välimusega ratturitelt põlglikke pilke, eriti kui
juhtun mõnest mööduma – mul on ju hea jooksuga ratas ja
võhma kah parasjagu. Eks autoga liiklemisest ole teada: ega mehepojad
seda talu, kui mõni naine juhtub neist mööda sõitma, ja
rattaga on sama lugu. Eriti hull on siis, kui möödasõitjal on
pakiraamil värsket kraami täis turukorv. Kus selle häbi ots!
Siis pole neil muud, kui pedaalidele valu ja iga hinna eest taas
mööda.
Tööle sõitva ratturi
nipid
Parim töölesõidu ratas on
rattafännist kolleegi arvates tavaline vana meestekas, mille pikad plekist
porilauad katavad ees- ja tagaratta. Meie porises ja märjas kliimas tagab
see vihma korral enam-vähem kuiva ja korraliku välimusega
töölejõudmise.
Maastikurattaga liiklejatel
tasuks samuti hankida võimalikult konservatiivsed ja paljukatvad
porikad. Uudse kuju ja disainiga porilaud paraku ei toimi või on
mõeldud kasutamiseks võistlustingimustes pikkadel distantsidel
suurema pori ärahoidmiseks.
Kasulik on omada ka kergelt
kokkupakitavat kilejopet, mis ulatuks allapoole tagumikku.
Ootamatu vihmahoo ajal kaitseb see hästi alusriideid. Sõiduks
sobivad paremini kummitallaga kingad. Nahktallaga kinga oleks mõistlik
kaitsta niiskuse eest kummikalossiga (müügil kingapoodides, maksavad
umbes 400 krooni). Nahktallaga kinga kandes tuleb ettevaatlikumalt
sõita, sest isegi kuivades oludes on libe ning äkiline pidurdus
võib tekitada probleeme.
Teksapüksid on muidugi
eelistatumad kui villased, aga kui olukord nõuab, saab sõita ka
viimastega. Jälgima peab, et püksisäär ei lipsaks rattaketi
vahele. Mäletan, kuidas kadunud vanaisal oli ra
ttapakiraami külge kinnitatud pesulõks parema
püksisääre kokkutõmbamiseks.
Mugavuse
loob õige riietus
Üleriiete valikul tuleks
arvesse võtta, et organism soojeneb füüsilise töö
kaigus ning higist leemendades ei taha meist keegi kontorisse jõuda. Hea
oleks, kui pintsaku või mantli saab jätta kontorisse ning
tõmmata särgi peale windstopper’iga tuule- või
spordijaki. Juhtub aga tee peal külm näpistama, aitab ka
profiratturite kasutatav nipp – ajaleht põue nii, et keha
esikülg kaetud: hoiab keha soojana.
Tempo võiks
tööle minnes olla aeglasem kui tavaliselt metsa vahel pedaale
sõtkudes. Nii pääseb duši all käimisest ning
higiste alusrõivaste vahetamisest. Marsruut vali mõistagi
teistsugune kui autoga sõites. Kohmakas kontoririietuses
sõitmiseks on meie metsiku liiklusega maanteed üsna ohtlikud. Isegi
kui autojuhid käituvad korrektselt, siis kujutage ette, mis juhtub lehviva
salli või mantlivöö haakumisel auto suvalise väljaulatuva
osaga.
Sõites hoia kõrvad lahti ning automüra
kuuldes sõtku juba aegsasti paremale. Arvestama peab ka
mööduva sõiduki tuulest tekkivat inertsi, mis võib
nõrgema ratturil tasakaalust välja viia. Ettevaatust veel vihmaga
sõites! Kõik valgega kaetud teemärgistused muutuvad siis
libedaks kui jää. Kaitsekiiver pole Eesti tänavatel veel
kohustuslik, kuid ilma ei soovita küll kellelgi sadulasse istuda. Selle
alla mahub külmema ilmaga tavaliselt villane müts. Prillid on rattaga
sõites soovitavad. Silma lendav putukas või prügi juhivad
tähelepanu kõrvale ning võivad sellega põhjustada
kukkumise, halvemal juhul liiklusõnnetuse. Hea pehmendusega ja
vihmakilega seljakott, kuhu sülearvuti sisse mahub, on ratturi asendamatu
kaaslane, sest portfelli on juba üsna raske ratta külge
kinnitada.
Varustuse puhul on tähtis ohutus.
Kiivrite hinnad algavad 290 kroonist.
Polsterdatud pihkudega rattakindad tagavad parema haarde, kaitsevad kukkumisel ja annavad sooja. Hinnad jäävad vahemikku 195–590 krooni.
Sõidu muudavad nauditavaks õiged rattasõidurõivad, pehmendusega püksid ja spetsiaalsed ratturikingad ja -sokid.
Sõidu teeb põnevamaks rattakompuuter ehk spidomeeter, mille hinnad algavad 300 kroonist. Mudelid, mis näitavad muu hulgas ka südametööd, maksavad üle 1000 krooni.
Kiivrite hinnad algavad 290 kroonist.
Polsterdatud pihkudega rattakindad tagavad parema haarde, kaitsevad kukkumisel ja annavad sooja. Hinnad jäävad vahemikku 195–590 krooni.
Sõidu muudavad nauditavaks õiged rattasõidurõivad, pehmendusega püksid ja spetsiaalsed ratturikingad ja -sokid.
Sõidu teeb põnevamaks rattakompuuter ehk spidomeeter, mille hinnad algavad 300 kroonist. Mudelid, mis näitavad muu hulgas ka südametööd, maksavad üle 1000 krooni.