Järelehüüe maagilisele habemikule

Minu esimene kokkupuude Briti kultuskirjaniku John Fowlesiga oli äärmiselt juhuslik. Ma ei olnud temast midagi kuulnud, mul polnud mingeid ootusi, eelteadmisi. Määravaks osutus ainult raamatu paksus.

Juba plikapõlvest peale on mul suur nõrkus paksude romaanide vastu. Ilmselt tingituna soovist, et lugu, mis mind haarab, kestaks ja kestaks ja kestaks ja... Seetõttu tookord raamatukogus uidates valisingi lugemist raamatu selgade järgi. Intrigeeris ka pealkiri – “Maag” (originaalis The Magus, 1966).

Elamus oli tohutu. Romaani lugesin ühe hingetõmbega ja kaasi sulgedes tundus, nagu oleksin reisilt saabunud, tuul alles juustes ja palged õhetamas.

Kui lavastaja Roman Baskin tegi mulle ettepaneku mängida Fowlesi järgi dramatiseeritud “Eebenipuust tornis”, siis vastus oli ilma pikemalt mõtlemata jah! Ja veel millised partnerid! Hipi roll oli ka täiesti minu roll. Kuigi tegelase nimi originaalis – Friik – ergutas mu fantaasiat enamgi. Kasutusele see ei tulnud, aga sisemist kompassi aitas suunata küll.

Kui palju saladusi, sensuaalsust, intellektuaalsust, suhete tulevärki.

Mind on alati köitnud ütlemata sõnad ja juhuslikud puudutused, surin jalgades ja märkamata jäänud pilgud, mitmekordsed maskid, valged valed, paokil kardinad, jälgid saladused, NAISTE VÄGI. 

Seda oskas see Inglise habemik pakkuda küllaga!

Näitleja Kersti Heinloo mängib Anne’i osa John Fowlesi viimases Eesti instseneeringus, etenduses “Eebenipuust torn”.