Jõulutoit viis mõistusest veerandi
See on kõige ebapopulaarsem ettepanek, mis ma ajakirjanikuna kunagi teinud olen - tulla restorani Eesti Maja ning mõõta seal erinevate testidega oma IQd enne ja pärast kopsakat jõuluõhtusööki. Sest tulla ei saa mitte keegi kutsututest.
Mart Juur ei saa ja Indrek Tarand ei saa ja Andrus Kivirähk ei saa - kõigil on midagi ees. Isegi Anu Saagim teatab viimasel hetkel, et tal on tekkinud ettenägematud takistused.
Õnneks soostusid katsealusteks hakkama neli vabatahtlikku Eesti Ekspressi toimetusest - keeletoimetaja ning luuletaja Katrin Hallas, toimetaja ja psühholoog Tiina Jõgeda, kirjanik ja humorist Veiko Märka ning valvefeminist ja õppejõud Barbi Pilvre.
Me kohtume läinud kolmapäeval kell 19.00 restoranis Eesti Maja, kust kobib Martin Helme juhtimisel just välja paarkümmend mustades palitutes rahvuslast, huultel huumorivaene jutt "Vabadussõja päevist".
"Minu puhul palun võtta kergendava asjaoluna, et ma tulin Kirjanike Liidu nääripuult ja jõin seal veini Mati Undi mälestuseks," vabandab Tiina Jõgeda juba ette, kui oleme nurgalauas maha istunud.
Hetk hiljem tahab ta võtta laualt piparkooki.
"Ei tohi!" ütlen mina, sest test peab ju näitama, kuidas Eesti toidud vaimseid võimeid mõjutavad.
"Issand, kas vett ka ei või?" ehmatab Tiina.
"Vett võib," luban varmalt.
Poisil on õdesid ja vendi ühepalju, tema õel on aga õdesid kaks korda vähem kui vendi. Mitu venda on selles perekonnas?
Ralphile meeldib 25, kuid mitte 24, meeldib 400, kuid mitte 300, meeldib 144, kuid mitte 145. Kas talle meeldib 10, 50, 124, 200 või 1600?
Need on vaid mõned küsimused kolmest eri testist, millega Ekspressi toimetajad oma IQd mõõtma peavad, kirjutamissahinat aeg-ajalt pikkimas vaid mõni raske ohe. "Ma tahan koju," ütleb Tiina Jõgeda varsti kurvalt.
"Ma tahan ka koju ja süüa," teatab Barbi Pilvre teise laua tagant.
"See on mu elu kõige raskemini välja teenitud verivorst," tõdeb Tiina.
Kell 19.40 saabub lauda tellitud toit: viis portsjonit mulgikapsaid sealihaga, praeliha, verivorstid, ahjukartulid, köömnetega hautatud kapsad (ja kummalisel kombel ka värskekapsasalat), hõõgvein ja piparkoogid.
"Mina ei taha hõõgveini. Mina tahaksin mingit muud veini," jonnib Veiko Märka.
"Hõõgvein on alkoholivaba," teatan mina.
Märka ohkab: "No seda enam!"
Hakatakse sööma. See, et ära süüa tuleb k õ i k, on olnud testi reeglites algusest peale.
"Halb on olla," ohkab keegi naistest varsti.
"Võtke veel piparkooki! Võtke veel mulgikapsaid!" pakun mina lahkelt. Lausa nõuan.
Kell 20.05 algab testi teine osa. Keegi tahaks kohvi, kuid seda saab alles pärast testi teise osa ärategemist. Küsimused on täpselt sama raskusastmega mis enne jõulupraadi, aega 20 pluss 10 pluss 5 minutit.
Ohkeid on nüüd rohkem kui tund aega varem ning Tiina Jõgeda võtab aeg-ajalt üles teema, kuidas IQ-testid on tänapäevases psühholoogias minetanud peaaegu igasuguse tähtsuse.
"Mina arvan küll, et ma olen sama tark, kui ma olin enne sööki," ütleb Veiko Märka.
Mismoodi jõulutoit vaimsetele võimetele mõjus?
Üldistades võib öelda: kehvasti. Pärast rasvast söömaaega oli üldine nutikuse tase madalam kui enne, mõnel juhul koguni neljandiku võrra.
Katserühma ilmne geenius Veiko Märka suutis enne õhtusööki matemaatilis-loogiliste võimete testis vastata õigesti kümnele küsimusele, kuid pärast jõulueinet olid talle jõukohased ainult kaheksa sama rasket küsimust.
Küsimus Kas tähekombinatsioonist "LNGEDNA" moodustub inglise keeles looma-, riigi- linna- või ookeaninimi? osutus verivorstide järel näiteks liiga raskeks pähkliks.
Luuletaja Katrin Hallas-Väli ei saanud pärast verivorste, mulgikapsaid ja piparkooke hakkama ülesandega Kui kõik Bloopid on Razzied ja kõik Razzied on Lazzied, siis kas kõik Bloopid on kindlasti Lazzied? (Ei, arvas ta). Tema söögijärgses matemaatilis-loogiliste võimete testis oli õigeid vastuseid 25 protsenti vähem kui tühja kõhuga tehtud katse ajal.
Tiina Jõgeda, kes saabus oma IQd mõõtma otse Kalev Kesküla toimetatud "Undi-juttude" esitluselt, lahendas enne sööki küsimusi oma olukorra kohta silmapaistva nutikusega. Pärast einet tuli temalt õigeid vastuseid aga ainult kolm. Tendentsi kinnitas ka geomeetrilistel kujunditel rajanev ja väga armutu intelligentsustest internetilehelt iqtest.dk, millega söögi eel mõõtsime kahe katsealuse IQks (nimed jätame siinkohal märkimata) 108 ja 105, kuid pärast sööki vastavalt 106 ja 103. Leebemas free-iqtest.net lehelt pärit testis 124pallise skoori saanud Veiko Märka andis 56 protsenti õigeid vastuseid enne ja 44 protsenti pärast sööki.
Ainus, kelle vaimset võimekust kapsad ja vorstid selgelt turgutasid, olid Ekspressi arvamustoimetaja ja feminist Barbi Pilvre. Kui tühja kõhuga jäi temast vastuseta näiteks ülesanne Raamat maksab 16 EUR ja veel 25% raamatu hinnast. Kui kallis on raamat?, siis pärast sööki tuli paberile õigeid vastuseid neljandiku võrra rohkem kui enne. Ka Taani intelligentsustestis saavutas ta söögi järel selgelt parema tulemuse. Aga Barbi veedab suure osa ajast ka Vormsi saarel, kus (mets)seapraad ja muu tõhus maatoit igapäevaselt laual.
Sööge sülti, heeringat, rosoljet, kartuleid, kapsaid, sealiha, mõdu, koduõlut ja kringlit ja piparkooke! Sööge nii palju, et jõuluvana punane mantel mustaks muutub - kuid jätke tähtsamad otsused jaanuari algusesse. Ja kui peaksite jõulu esimesel pühal lahendama IQ-testi, siis visake tulemused prügikasti, enne kui keegi teine neid näeb.
"Kui Ekspressi tööle võtmine oleks sõltunud sellest testist, poleks nad kunagi saanud mind oma ridadesse," tähendab Tiina Jõgeda mantlit selga pannes kurvalt.
"Lattu oleksid sa võib-olla saanud," arvab Barbi.
"Ei, sinna poleks ka saanud," teab Tiina, "seal on selget mõtlemist vaja."
Ja neli vähem või rohkem kortsus enesehinnanguga (ent punnis vöökohaga) inimest lähevad laiali külma talveöhe.
