23.12.2008, 00:00
Jõulutoit viis mõistusest veerandi
Ekspress katsetas, mismoodi mõjuvad verivorstid, ahjukartulid ja mulgikapsad inimese vaimsetele võimetele.
See on kõige ebapopulaarsem ettepanek, mis ma ajakirjanikuna kunagi
teinud olen – tulla restorani Eesti Maja ning mõõta seal
erinevate testidega oma IQd enne ja pärast kopsakat
jõuluõhtusööki. Sest tulla ei saa mitte keegi
kutsututest.
Mart Juur ei saa ja Indrek Tarand ei saa ja Andrus
Kivirähk ei saa – kõigil on midagi ees. Isegi Anu Saagim
teatab viimasel hetkel, et tal on tekkinud ettenägematud takistused.
Õnneks soostusid katsealusteks hakkama neli vabatahtlikku Eesti
Ekspressi toimetusest – keeletoimetaja ning luuletaja Katrin
Hallas, toimetaja ja psühholoog Tiina Jõgeda, kirjanik ja
humorist Veiko Märka ning valvefeminist ja õppejõud
Barbi Pilvre.
Me kohtume läinud kolmapäeval kell 19.00
restoranis Eesti Maja, kust kobib Martin Helme juhtimisel just välja
paarkümmend mustades palitutes rahvuslast, huultel huumorivaene jutt
“Vabadussõja päevist”.
“Minu puhul
palun võtta kergendava asjaoluna, et ma tulin Kirjanike Liidu
nääripuult ja jõin seal veini Mati Undi
mälestuseks,” vabandab Tiina Jõgeda juba ette, kui oleme
nurgalauas maha istunud.
Hetk hiljem tahab ta võtta laualt
piparkooki.
“Ei tohi!” ütlen mina, sest test peab
ju näitama, kuidas Eesti toidud vaimseid võimeid
mõjutavad.
“Issand, kas vett ka ei või?”
ehmatab Tiina.
“Vett võib,” luban varmalt.
Poisil on õdesid ja vendi ühepalju, tema õel on aga
õdesid kaks korda vähem kui vendi. Mitu venda on selles
perekonnas?
Ralphile meeldib 25, kuid mitte 24, meeldib 400, kuid
mitte 300, meeldib 144, kuid mitte 145. Kas talle meeldib 10, 50, 124, 200
või 1600?
Need on vaid mõned küsimused kolmest
eri testist, millega Ekspressi toimetajad oma IQd mõõtma peavad,
kirjutamissahinat aeg-ajalt pikkimas vaid mõni raske ohe. “Ma
tahan koju,” ütleb Tiina Jõgeda varsti kurvalt.
“Ma tahan ka koju ja süüa,” teatab Barbi Pilvre teise
laua tagant.
“See on mu elu kõige raskemini välja
teenitud verivorst,” tõdeb Tiina.
Kell 19.40 saabub
lauda tellitud toit: viis portsjonit mulgikapsaid sealihaga, praeliha,
verivorstid, ahjukartulid, köömnetega hautatud kapsad (ja kummalisel
kombel ka värskekapsasalat), hõõgvein ja piparkoogid.
“Mina ei taha hõõgveini. Mina tahaksin mingit muud
veini,” jonnib Veiko Märka.
“Hõõgvein
on alkoholivaba,” teatan mina.
Märka ohkab: “No
seda enam!”
Hakatakse sööma. See, et ära
süüa tuleb k õ i k, on olnud testi reeglites algusest
peale.
“Halb on olla,” ohkab keegi naistest varsti.
“Võtke veel piparkooki! Võtke veel mulgikapsaid!”
pakun mina lahkelt. Lausa nõuan.
Kell 20.05 algab testi teine
osa. Keegi tahaks kohvi, kuid seda saab alles pärast testi teise osa
ärategemist. Küsimused on täpselt sama raskusastmega mis
enne jõulupraadi, aega 20 pluss 10 pluss 5 minutit.
Ohkeid on
nüüd rohkem kui tund aega varem ning Tiina Jõgeda
võtab aeg-ajalt üles teema, kuidas IQ-testid on
tänapäevases psühholoogias minetanud peaaegu igasuguse
tähtsuse.
“Mina arvan küll, et ma olen sama tark,
kui ma olin enne sööki,” ütleb Veiko Märka.
Mismoodi jõulutoit vaimsetele võimetele mõjus?
Üldistades võib öelda: kehvasti. Pärast r
asvast söömaaega oli üldine nutikuse tase madalam kui enne,
mõnel juhul koguni neljandiku võrra.
Katserühma
ilmne geenius Veiko Märka suutis enne õhtusööki
matemaatilis-loogiliste võimete testis vastata õigesti
kümnele küsimusele, kuid pärast jõulueinet olid talle
jõukohased ainult kaheksa sama rasket küsimust.
Küsimus Kas tähekombinatsioonist “LNGEDNA”
moodustub inglise keeles looma-, riigi- linna- või ookeaninimi?
osutus verivorstide järel näiteks liiga raskeks pähkliks.
Luuletaja Katrin Hallas-Väli ei saanud pärast verivorste,
mulgikapsaid ja piparkooke hakkama ülesandega Kui kõik Bloopid on
Razzied ja kõik Razzied on Lazzied, siis kas kõik Bloopid on
kindlasti Lazzied? (Ei, arvas ta). Tema söögijärgses
matemaatilis-loogiliste võimete testis oli õigeid vastuseid 25
protsenti vähem kui tühja kõhuga tehtud katse ajal.
Tiina Jõgeda, kes saabus oma IQd mõõtma otse Kalev
Kesküla toimetatud “Undi-juttude” esitluselt, lahendas enne
sööki küsimusi oma olukorra kohta silmapaistva nutikusega.
Pärast einet tuli temalt õigeid vastuseid aga ainult kolm.
Tendentsi kinnitas ka geomeetrilistel kujunditel rajanev ja väga armutu
intelligentsustest internetilehelt iqtest.dk, millega söögi eel
mõõtsime kahe katsealuse IQks (nimed jätame siinkohal
märkimata) 108 ja 105, kuid pärast sööki vastavalt 106 ja
103. Leebemas free-iqtest.net lehelt pärit testis 124pallise skoori saanud
Veiko Märka andis 56 protsenti õigeid vastuseid enne ja 44
protsenti pärast sööki.
Ainus, kelle vaimset
võimekust kapsad ja vorstid selgelt turgutasid, olid Ekspressi
arvamustoimetaja ja feminist Barbi Pilvre. Kui tühja kõhuga
jäi temast vastuseta näiteks ülesanne Raamat maksab 16 EUR ja
veel 25% raamatu hinnast. Kui kallis on raamat?, siis pärast
sööki tuli paberile õigeid vastuseid neljandiku võrra
rohkem kui enne. Ka Taani intelligentsustestis saavutas ta söögi
järel selgelt parema tulemuse. Aga Barbi veedab suure osa ajast ka Vormsi
saarel, kus (mets)seapraad ja muu tõhus maatoit igapäevaselt
laual.
Sööge sülti, heeringat, rosoljet, kartuleid,
kapsaid, sealiha, mõdu, koduõlut ja kringlit ja piparkooke!
Sööge nii palju, et jõuluvana punane mantel mustaks muutub
– kuid jätke tähtsamad otsused jaanuari algusesse. Ja kui
peaksite jõulu esimesel pühal lahendama IQ-testi, siis visake
tulemused prügikasti, enne kui keegi teine neid näeb.
“Kui Ekspressi tööle võtmine oleks sõltunud
sellest testist, poleks nad kunagi saanud mind oma ridadesse,”
tähendab Tiina Jõgeda mantlit selga pannes kurvalt.
“Lattu oleksid sa võib-olla saanud,” arvab Barbi.
“Ei, sinna poleks ka saanud,” teab Tiina, “seal on selget
mõtlemist vaja.”
Ja neli vähem või rohkem
kortsus enesehinnanguga (ent punnis vöökohaga) inimest lähevad
laiali külma talveöhe.