Jüri Mõis: Lõuna-Eesti kängub paratamatult
Kas Ekspressi kaart üllatab teid?
Ei üllata. Maailmas arenevad need linnad, mis asuvad mere ääres ja kus on ülikool. See on ka teie kaardilt näha. Arvata, et Tartu või üldse Lõuna-Eesti kant pikemas perspektiivis areneks, on sama, mis väita, et Obi jõgi hakkab Kasahstani steppidesse voolama.
Eestis kehtivad samad reeglid, mis mujal maailmas?
Mingid eripärad ikka on, nagu mulgikapsad ja verivorst.
Aga üldiselt on inimesed meil samasugused nagu Rootsis ja Soomes ja igal pool mujalgi, siserände suundumuseks on, et rahvas kolib mere äärde.
Iga uus põlvkond on eelmisest targem.
Sellepärast hakkavad uue aja eestlased regionaalpoliitikute jutu kuulamise asemel rohkem ümber kolima sinna, kus on meeldivam elada ja kus elu pakub rohkem võimalusi.
Eesti asukoht ja sellest tingitud jahe ilm tuleb kasuks.
Nii-öelda külma ilma maad on maakera eliit. Nendest paikadest tulevad peaaegu kõik tsivilisatsiooni saavutused. Kas või Nokia telefon. Ka Ameerika tarkus tuleb meietaolisest kliimast: Massachusettsist ja Harvardist. Mitte Lousianast. Külm kliima ruulib.
Mis vägi toob inimesi Tallinna kokku?
Poliitikuna oli minu sõnum: tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi. Jah, seal on kergem elada. Aga kas alati peab olema kergem?
Omal ajal siseministrina käisin kord Tartus omavalitsuste foorumil. Üks Avinurme mees tõusis püsti ja kaebas: kõik keskkoolilõpetajad, kel vähegi mõistus peas, lähevad linna! Mis niimoodi kohapealsest elust saab?
Ma küsisin vastu, mida ta tahab. Et targemad noored jääksid pärast kooli lõpetamist elama Avinurmele? Ta vaatas mind lolli näoga.
Teine õpetlik kohtumine oli kadunud Robert Lepiksoni juhitud Võru maavalitsuses. Seal oli enamik töötajaid umbes 45aastased naised, emad. Nad kurtsid, et noored lähevad ära, miks midagi ei tehta.
Mina: "Ütle, kas sinu laps peaks jääma siia? Või tahad sa, et sinu laps läheks õppima-elama Tartusse või Tallinna? Võibolla isegi Läände? Brüsselisse või Londonisse?"
Iga ema soovis, et tema laps läheks ära ja jõuaks elus edasi. Samas, et lapsed üldiselt jääksid Võrru! Regionaalpoliitika on uskumatult silmakirjalik!
Mis on viimaste aastate suurim muutus Eestis?
Muutunud on see, et ühiskonnaelu reeglite kujunemine ei lähtu enam eeldusest, et kodanikud on puruvaesed. Tooni annab juba enam-vähem maksujõuline keskklass, nemad kolivadki praegu uutesse eluasemetesse ja saavad mõelda ka elukohavalikust.
Ometi maksab korter Lasnamäel üle miljoni?
Ma usun, et inimene, kes sinna kolib, saab olla õnnelik maksimaalselt esimesed kaks nädalat. Iseasi, kui sa tuled keskkonnast, kus sul pole olnud sooja vett või korralikku käimlat.
Lasnamäe majadel saab aknaid vahetada ja trepikodasid värvida. Aga ventilatsiooni tänap&a uml;evasele tasemele uuendada ei saa. Edgari minis teeriumil on jäänud ütlemata, et nende majade remondiks pole mõtet raha kulutada.
Tallinna mägesid tabab mitmete Paldiski suurmajade saatus, lähevad kivipurustusmasinasse. Muidugi ei juhtu see kohe praegu. See võib võtta kaks põlvkonda, 50-60 aastat.
Nii et ehitusbuumil pole lõppu näha?
Mul on kaks välismaalasest sõpra. Üks on norrakas, ta on elanud siin seitse aastat. Ta imestab, et Tallinnas ja Oslos on enam-vähem sama palju elanikke, aga Oslo tundub läbi sõites kolm korda suurem.
Teine sõber on advokaat Aku Sorainen, tema on Lapimaalt.
Aku küsib, mis ehitusbuumist me siin räägime. Esiteks ehitatakse palju ainult Tallinna ja Pärnu ümbruses, teiseks ehitatakse 600 000 ruutmeetrit elupinda aastas ehk pool ruutu inimese kohta.
Soomes tuleb ühe inimese kohta 42 ruutu elamispinda, Eestis ainult 28 ruutu, järgmisel aastal seega juba 28,5. Sama tempoga "buumi" puhul jõuaksime me Soome tasemele 25 aastaga. Aga lisaks tuleb välja vahetada ka Lasnamäed-Õismäed-Mustamäed.
Elamuehitus on Eestis alles alanud.
Küllap ka Tallinn on kunagi väljanägemiselt Oslo suurune.
Iga Lasnamäe kaheteistkorruselise maja arvelt saab teha terve väikemajadest linnaosa.
Kuidas oma majja kolimine inimesi muudab?
Toob hea elu lõhna akna taha. Mina ise kartsin korterist ära kolida, et majaga on rohkem hoolt. Kui sul oli nõukogude ajal eramaja, siis oli sellega tohutult tegemist, pidid olema nagu kolhoosiesimees.
Täna võib kõik teenused sisse osta.
Ise võid rahulikult karjääri teha ka siis, kui sa oled eramaja peremees. Ahvatlusi karjääriteelt kõrvale astuda on eramajas korteriga võrreldes ikkagi palju rohkem. Näiteks grillipidude korraldamine.
Suur-Tallinna sünd on siiski valuline. Mitme minutiga te Tiskrest linna jõuate?
Mul on suvekodu Jõelähtmes. Minu sõidustiili juures jõudsin Tiskrest sinna veel 2001. aastal poole tunniga. Siis 40 minutiga. Täna hommikul kulus 50 minutit. Sügisel tulevad inimesed linna tagasi ja läheb veel kauem.
Linnapeana nägite lahendust suurejoonelise rööbastranspordi rajamises?
Ühistranspordi koha pealt olen ma ümber mõelnud. Ma olen Teise Eestiga kontaktis oma ema kaudu, kes elab Pärnus.
Tervise pärast ta jala eriti ei käi, sõidab autoga. Ema ütleb, et Pärnu tänavad on nii umbes, et oleks vaja paremat ühistransporti.
Mina küsin: "Ütle, emake, kes peaks sõitma bussiga? Kas mina, oma kahe väikese lapsega? Või minu vend, kellel on neli last, noorim aastane? Või sina?"
No pärast neid küsimusi ei arva ema ka, et liiklusmurede lahendus võiks seisneda ühistranspordi arendamises.
No kes see tahab bussiga sõita? Kuidas sa tuled suurte kottidega poest?
Eestlastest nagu ka ameeriklastest ei õnnestu bussirahvast kasvatada.
Ühistransport peab muidugi olema. Et saaks s&oti lde;ita 10-16aastased lapsed, puuetega inimesed, need, kel load on ära võ etud ja kes on parajasti juua t& amp;a uml;is.
Kuidas ummikutest lahti saada?
Viie aasta eest ei olnud Eestis erinevalt Soomest mingeid liiklusummikuid. Nüüd on Soomest ummikud enam-vähem kadunud, kuid Tallinna teed on umbes.
Autosid ei tule ju lõpmatult juurde, iga inimene saab korraga sõita vaid ühe autoga ja see ongi küllastumise piir.
Läänes oli kunagi perekonnas üks auto. Siis elulaad muutus ja perre tekkis kaks autot, mis tõi kaasa ummikud. Kuni ehitati teed laiemaks, mida tegid ka soomlased.
Tiskre ja Rannamõisa kant on praegu Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond. Juba viis aastat ilmuvad igal kevadel välja suurte torudega mehed ja lasevad meie ainsa kitsukese tee augud pigi täis.
Viskavad kühvliga killustikku peale. Täitsa uskumatu!
Selle asemel, et korralik tee ehitada. Vahel mõtlen, et ostaks õige asfaldipanemise masina ja asfalteeriks selle tee ühel õhtul ise ära.
Te olite linnapea. Seletage, miks ei suudeta õigeid otsuseid teha?
Mul on hea teooria. Normaalne ühiskond peaks olema selline, et kõik inimkategooriad tunneksid ennast hästi.
Kui jagada tinglikult kõik inimesed võimekamateks ja vähevõimekamateks, siis esimese hooga võiks ju arvata, et võimekamad peaksid töötama avalikus sektoris, seal tehakse ju ühiskonna jaoks kõige tähtsamad otsused. Ja erasektorisse jääksid tobumad?
Ei-ei, enam-vähem selline ühiskonnakorraldus meil juba sotsialismi nime all oli.
Seega, las avalikus sektoris töötavad pealegi need, kes seal täna on. Kuigi nad teevad vist päris palju rumalusi. Aga kui nad peaksid näiteks tootmist, kaubandust ja teenindust korraldama, siis oleksid ilmselt poed kaubast tühjad. Ja televiisoriparandustöökodades oleksid pikad järjekorrad.
Ja siit jõuame regionaalpoliitikani. Iga tavaline talupoeg ehitaks teid sinna, kus on inimesed. Aga kus meil ehitatakse häid teid? Näiteks Võrumaal.
Poliitikud investeerivad tühjusesse, sest ettevõtlikumad inimesed tulevad maalt vabatahtlikult linna. Siia, kus pole korralikke teid, lasteaiakohti ega riigi rahaga ehitatud veekeskusi. See on paradoks.
Milline näeb Ekspressi kaart välja viie aasta pärast?
Ma arvan, et tean seda. Avaliku sektori reform muutub järjest vajalikumaks. Kunagi jõuavad poliitikud teadlasteni ja kuulevad tõde. On tehtud kindlaks, et efektiivses ühiskonnas on miljoni elaniku kohta normaalne 20 000 avaliku sektori töötajat. Kuna Eesti on väike, siis võibolla läheks vaja 35 000 inimest. Täna töötab Eestis avalikus sektoris 150 000 inimest.
Küll oleks avaliku sektori reform fataalne Tartu linnale. Otse ja kaude on riigieelarve ja riigi poolt ümberjaotatava raha peal 70 protsenti Tartu töötajaskonnast. Teadlased, kohtunikud, arstid, riigiasutuste töötajad, neid teenindav personal.
Nii et tulevikus muutub Lõuna-Eesti teie kaardil järjest mustemaks. Tallinna ja Pärnu ümbrus aga järjest valgemaks.
Arvata, et Lõuna-Eestis algaks mingi uuestisünd, on tohutu enesepettus. On lootusetu seda heledama k s muuta. Kui, siis ainult metsa istutades rohelisemaks!
A astaid tagasi vaidlesite samadel teemadel Tartu linnapea Andrus Ansipiga. Nüüd töötab Ansip Tallinnas. Teie võit!
Laine Jänes tuleb mulle selle intervjuu peale kõigepealt kätega kallale ja siis tuleb ise Tallinna elama.
