Käbid ja kännud: Saluveerid lendavad kõrgele

Sten-Kristian (31), Karl (26) ja Aarne Saluveer (52) on mehed, kes annavad endast parima ja vähemaga ei lepi.

Kui teha, teha hästi!

Sten:

Meie perekonna omapära on kindlasti see, et meil on hull saavutusvajadus. Meie vanaisa oli juba päris kõva kuju, kes suutis ennast kuskilt metsast välja venitada päris hea tasemega õpetajaks ja koorijuhiks. Isast pole üldse mõtet rääkida! Mingi asi kütab meid kogu aeg tagant, kõike peab tegema kõige paremini, kõige suuremalt ja ägedamalt!

Karl:

See on sisemine vajadus, et sa tegelikult tahadki lihtsalt asju teha! Kui midagi juba teha, siis tuleb endast kõik sisse panna ja siis tuleb ka tulemus. Peres on see traditsioon päris sügavalt juurdunud. Lihtsalt tahad hästi teha, kuna vanaisa, isa ja vend on väga sellised verstapostid ette pannud. Ja kindlasti käib sama ka naisliini kohta.

Aarne:

Mulle tundub et poistes on maailma avastamise rõõmuga ühendet vaba valik ja tahe, teadlikult pole nende tulevikku  üritanud jõuliselt mõjutada. Võibolla on seal mingi päritud visadus neilt esivanematelt kellele laps oli ka tööjõud ning kes pidid kooli minema vastu vanaisade tahtmist.

Sten:

Mind on hästi palju PÖFFi või HÖFFi korraldamisel kannustanud see, et Eestis polnud varem keegi Jaapani filmiga eriti tegelenud. Mul oli võimalus seda olukorda parandada. Eelmisel aastal võitiski PÖFFi publiku preemia üks Jaapani režissööri film. See annab väga palju inspiratsiooni, kui mõni asi tuleb hästi välja. Nüüd ma õpin ja elan aprillist saati Tokyos ja tunnengi neid inimesi, kes sellest maailmas kõige rohkem teavad ja kirjutavad. See käivitab ja näitab seda, et kõik on võimalik.

Karl:

Minu arvates ei eksisteeri enam ühtegi vabandust, miks ei saa asju hästi teha. Paljud teevad tööd selleks, et töö lihtsalt ära teha. Kommunikatsioonivaldkonnas töötades on vastutus veel eriti suur. Kui võtad endale jugluse kellelegi midagi ütlema hakata, on sisuline ja  moraalne kohustus seda teha nii hästi kui suudad ja veel paremini.

Sten:

Jaa! See ajab mind täiesti rämedalt närvi, et väga palju tehaksegi Eestis lihtsalt „ära“. Tee vähe, aga tee hästi! Kui sa tunned, et sinu tööst niikuinii midagi ei muutu, siis ära tee seda. Tee seda, millega sa oled ise rahul ja milles sa suudad anda maksimumi ja see laieneb ükskõik mis elualale.

Karl:

Kui ma tulen kell pool viis öösel Von Krahlist välja ja lähen võtan McDonaldsist omale ühe juustuburgeri, siis see tüüp leti taga on minu jaoks sel hetkel kõige olulisem tüüp. Ma tahaks iga kord neile öelda, „Jess, sa oled mu lemmikmees praegu!“

Aarne:

Ütled ka siis või?

Karl:

Väga tihti. Ma tahan, et ta tunneks end hästi, et ta teaks, et ta teeb tähtsat asja ja et meie hindame teda. Iga mees, kes pühib tänavat, sõidutab meid ühistranspordiga või kustutab põlevat maja, ongi super mees!

Sten:

Aga eestlased tahavad positsiooni.

Karl:

Haldusjuhiks.

Sten:

Kõik tahavad olla direktorid, arendajad ja projektijuhid jne. Väärtuste skaala on täiesti paigast ära.