Kabjahoop niitis ehitajad jalust
“Meie jaoks oli see valus kaotus.”
Naeratus Tõnu Altnurme näol kustub. Ehitusfirma Remet juhatuse liige on esimest päeva pärast suusapuhkust tööl. Ekspressi küsimus tuletas talle meelde viimase aja kõige õnnetuma loo.
Remet oli üks kolmest firmast, mis osales mullu kevadel Tallinna loomaaia alpinaariumi ehituskonkursil. Komisjon tunnistas võitjaks Merko Ehituse, mis lubas teha töö valmis 27 miljoni krooniga (täpsemalt 26 998 164).
Remet küsis peaaegu sama palju (26 998 046) ehk 118 krooni vähem! Hea tava kohaselt oleks Tallinna linn pidanud eelistama odavamat pakkujat.
Seda ei tehtud. Komisjon ei avanud isegi suletud ümbrikku, mis sisaldas teises suletud ümbrikus Remeti hinda.
Tegelikult tegi Tallinna linn kõik õieti. Riigihanke komisjon jättis Remeti pakkumise kohe kõrvale, sest firma oli jätnud esitamata ühe nõutud dokumendi. Paberi töövahendite olemasolu kohta.
“See oli pisiasi. Täiesti ebaoluline,” naeratab Altnurme. Kuna alpinaariumis tuli rajada mägesid ja orgusid, oli Remet löönud käed maaparandusfirmaga Mateko. Tollel olid vajalikud roomikekskavaatorid olemas ja konkursile saadet pakkumises ka üles loetud.
Komisjoni liikmed ajasid seadusest näpuga järge ja lugesid: “Ühise pakkumise esitamise korral kvalifitseeritakse pakkujad eraldi.”
Eesti keeles tähendab see, et koostööd tegevate firmade pabereid vaadatakse eraldi. Nii jäigi Remet alpinaariumi ehitusest ilma ja kaotas aastakäibest kümnendiku.
Korrutustehe läks meelest
Alpinaariumi riigihanke kurioosumid sellega ei lõppenud. Komisjon lubas lõppvooru kaks firmat: Merko Ehituse ja Tallinna maaparandusfirma Terrat.
Nüüd järgnes kinniste hinnaümbrike avamine. Taas tegi Tallinna linn täpselt nii, nagu seadus ette näeb. Ümbrikud avati konkursil osalevate ehitusfirmade esindajate silme all.
Kui Merko küsis 27 miljonit krooni, siis Terrat ainult 17 miljonit.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Ene Vohu rõõmustas. ”Minu kaunis unistus oli, et saame alpinaariumi ehitatud 20 miljoni krooniga. Merko küsis meie jaoks liiga palju. Mind see lausa ehmatas!”
Emand Vohu hea tuju sai peagi rikutud.
Riigihanget läbi viinud projektijuht Peeter Puusta tellis Terrati pakkumise kohta sõltumatu eksperthinnangu. Ega ei ole tegemist ”põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega”?
Ekspert Margus Jaagos äratas kahtlusi kitselautade hind. Terrat lubas need valmis teha viis korda odavamalt kui Merko. ”See on nii suur allahindlus, seda ei saa poest ka,” imestab Jaago.
Hämmastus valdas ka Terrati juhtkonda. Kuidas sai nende pakkumine olla Merko omast tervelt kümme miljonit krooni odavam? Kõik arvutused vaadati üle.
”Avastasime, et meil oli arvutusviga,” tunnistab Terrati nõukogu esimees Olev Pärtel. ”Meie uus töötaja arvutas välja ühe lauda hinna ja jättis selle korrutamata lautade arvuga.”
Varem tegid Terrati spetsid sellised arvutused käsitsi. Kuna firma osaleb aastas sajal pakkumisel, hakkas töö üle pea kasvama.
Möödunud aastal võttis Terrat kasutusele arvutiprogrammi, mis pidi tööd oluliselt hõlbustama. Kuid esimene vasikas läks aia taha.
”Meil ei jäänud muud üle, kui tõsta käed püsti,” ütleb Pärtel. ”Kuigi meie pakkumine oleks olnud Merko omast umbes pool miljonit odavam.”
Tallinna linnal oli ainult üks valik. Sõlmida alpinaariumi ehitamise leping ainukese konkursi nõuetele vastava firma, Merko Ehitusega.
Alpinaariumi ehitust juhib Merko projektijuht Tarmo Sinisaar, endine Terrati ehitusdirektor. "Inimesed ikka liiguvad," seletab Sinisaar üleminekut. ”Ta soovis töötada suuremas firmas ja lahkus omal soovil," kinnitab endine ülemus Pärtel.
Võitja kasutab rohkem paberit
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal on õnnelik, et alpinaariumi ehitus lõpuks ometi algas. Nagu paljud selle loo tegelased, pole temagi päris rahul.
”Terrat on teinud aastate jooksul loomaaias mitmeid töid, sealhulgas alpinaariumi pinnast ette valmistanud. Oleks olnud loogiline lasta kogemusega tegijal töö lõpule viia. Aga seadus ei luba. Asi on aetud liiga keeruliseks ja jäigaks.”
Ene Vohu räägib kultuuriametis sedasama. ”Riigihanked on läinud kohutavalt bürokraatlikuks tikkimiseks.”
Riigihangete ameti peadirektori asetäitjal Andres Veelil on neile lihtne vastus. "Meie järgime seadust." Ranged reeglid ja pakkumiste avatud läbivaatamine peab välistama, et keegi teeb sohki.
Hirm tööst ilma jääda on viinud selleni, et firmad esitavad oma protestid veel enne pakkumiste tähtaja kukkumist. Näiteks käib praegu riigihange Kadrioru uue kunstimuuseumi ehitaja leidmiseks. Ehitusfirmade Remet, Skanska EMV ja FKSM nõudmisel on konkursi tingimusi juba kolm korda ümber vaadatud.
"Seetõttu oleme sunnitud pikendama pakkumiste esitamise tähtaega," kaebab riigihanke eest vastutav Urmas Toomet. 400 miljoni kroonine muuseumihoone on riigihangete seas tõeline briljant.
"Pakkumise tegemisel kulub enamik ajast objekti maksumuse välja arvutamisele. Dokumentide kokkupanek moodustab tööst viis protsenti," ütleb Tõnu Altnurme Remetist, "kuid just see võib olla otsustav."
Remetis tegeleb pakkumistega seitse inimest pluss sekretär. Terrat võttis mullusest apsust õppust ja tugevdas pakkumiste osakonda neljanda töötajaga.
Eesti suurimas ehitusfirmas Merko on sama töö peal kümmekond asjatundjat. "Mõni üksik kord aastas pole meie pakkumisi pisivigade tõttu kvalifitseeritud," vastab eelarveosakonna juhataja Alar Viimsalu.
Trend on selge. Mida suurem firma, seda rohkem paberit määritakse. Ene Vohu näitab oma kabinetis alpinaariumi konkursile saabunud pakkumisi. Kõige õhem on Terrati kaust (61 lk), järgneb Remet (68 lk). Uhkes üksinduses lõpetab Merko (200 lk).
Vohu kaalub kaustu käes. Viimasel ajal on tal tekkinud üks tähelepanek: ”Riigihankeid võidavad need firmad, millel on suur administratsioon paberite täitmiseks.”
Alpinaarium maksab 27 miljonit
Haruldased kaljukitsed ja mägilambad saavad Tallinna loomaaias lõpuks oma kodu.
”Need elukad on meie pärl,” on Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal uhke. ”Ainult USAs San Diego loomaaias on meist parem kollektsioon.”
Kaljukitsede ja mägilammaste kogumine sai Tallinnas kabjad alla vanas loomaaias, mis asus Lasnamäe veerul. Sinna otsiti just neid loomi, kes ennast tasasel maal kodus ei tunne.
”Pärast kolimist Veskimetsa muutus kitsede käitumine imelikuks,” meenutab Kaal. ”Arvasime, et neil on kolimise stress. Aga ühte aeda oli jäänud maha kuhi ehitusjäätmeid. Sinna elama pandud loomad pidasid ennast normaalselt üleval.”
”Tegime sellised künkad ka teistesse aedadesse ja loomad rahunesid. Milles oli asi? Küngast on vaja selleks, et karja juht saaks teistele ülalt alla vaadata!”
Alpinaarium tähendab alpiinset keskkonda ehk mäestikku.
Ehitustööde hind: 27 miljonit krooni. See on Tallinna loomaaias läbi ajaloo kõige kallim ehitus. Alpinaarium peaks valmima 2003. aasta lõpul.
Ehitaja: Merko Ehitus ja Vändra Ehitus
Pindala: 7 hektarit
Alpinaarium ehitatakse endise soo kohale, mida on täidetud 20 aasta jooksul betoonist ehitusjäätmetega. Kõige põhja on uputatud Pärnu maantee vana viadukti tükid.
Rajatakse 12 kunstlikku mäge, neist üks 18 meetri kõrgune.
Loomad hakkavad elama freespalkidest majades, mis kaetakse murukatustega. Kuna loomadel on kombeks seinu lakkuda, immutatakse majad kemikaalide asemel männitõrva ja linaseemne õliga.
Alpinaariumi piirdena kasutatakse võrgu asemel palju klaasi. Loomad tunnevad ennast vabamalt ja tulevad ise külastajaid uudistama.
Elanikud: 12 liiki kaljukitsi ja mägilambaid, kokku sadakond looma.
Dagestani tuur
Kuubani tuur
Nuubia kaljukits
Lumekits
Kreeta besaar
Goral
Lakklammas
Turkmeenia mägilammas
Keerdsarv kits
Buhhaara uriaal
Armeenia mufflon
Sinilammas
Dagestani tuur elab seal, kus praegu käib Tšetšeeni sõda. Maailmas leidub looma vaid viies loomaaias, sealhulgas San Diegos ja Moskvas. Kõik nad on pärit Tallinnast.
Äpardusi riigihangete konkurssidelt
Pakkumine pudenes laiali
Tallinna linn soovis ehitada Laki tänava läbimurde ja Tammsaare tee paralleeltee. Ümbrikku avades pudenes ehitusfirma Skanska EMV pakkumine laiali.
Riigihanke konkursi nõuete järgi tuli pakkumine esitada kirjalikult ja köidetult. Tallinna linn ei tunnistanud Skanska EMV pakkumist konkursi tingimustele vastavaks.
Skanska EMV esitas riigihangete ametile protesti, et ümbriku sulgemisel olid dokumendid kausta köidetud. Firma rõhutas, et ei saa vastutada liimköite lahtimurdumise eest pakkumiste avamisel. Skanska EMV protest jäi rahuldamata.
Ümbrikud läksid vahetusse
Riigikohus soovis osta büroomööblit. Teiste mööblifirmade hulgas osales riigihanke konkursil Standard. Kui komisjon avas ümbriku märksõnaga “Originaaldokumendid”, oli seal hoopis Standardi hinnapakkumine.
Õige paberi esitamine vales ümbrikus põhjustas Standardi kõrvaldamise riigihanke konkursilt.
Allikas: Riigihangete amet
