Kadrioru uus diskor — Andres Vosman
Eks stampettekujutus DJst ole midagi sellist: ta kinganinast pillub sädemeid, hõõguvad silmamunad vilguvad nagu stroboskoop, kui ta kargab plaadimängijate virna taga, miksides ja skrätšides joovastavat tümakat pöördesse aetud publikule, keda ta pahelisse ööklubisse lõbustama on palgatud. Ja kõige mõistlikum asi, mis ta suust väljuda võib, on peovilesse puhutav soe aur.
Selline ettekujutus välistab, et DJd võivad olla tõsiseltvõetavad ja oma tegevusse pühendunult süvenenud inimesed. Ühtlasi selle, et muusika armastamine on tõsine asi, tõsine eluaegne kiiks.
Niisamuti ei tähenda see, et kohalikust klubiringkonnast poleks läbi käinud tunnustav “ohoh-hoo!”, kui tehti teatavaks, et Eesti esimesse ešeloni kuuluv, pealaest varvasteni muusikaspets, armastatud ja kõrgelt hinnatud DJ, 90ndate keskpaigast plaate keerutanud DJ Drummie (häälda: drammi) ehk Andres Vosman asus sellest nädalast tööle värskendatud koosseisuga presidendikantseleis. Vabariigi presidendi julgeolekunõunikuna. Kui sellesse ametisse astunuks mõni noor kirjanik, siis poleks vahest ka Ekspressi toimetuses elevil “uhuhuhuu!?” läbi käinud, eks ole.
Vosman töötas siis veel Brüsselis, Eesti esinduses NATO juures kaitsenõuniku kohuse- ja asetäitjana ja kükitas liiklusummikus, kui presidendimeeskonnast kõne tuli. “Kõik oli lihtne, lühike ja ootamatu. Öeldi, et president on huvitatud ja kas mina ka. Pikalt polnud võimalust ega ka soovi mõelda,” ütleb Andres, kolme üliarmsa väikse tütre isa.
Muusikapalaviku kõrval, millesse ta nakatus 12aastasena vanema venna kassettide käest hammustada saades, on Vosmani päevi täitnud põhjalik ajaloohuvi. Eriti 20. sajandi vastu ja selle vastu, kuidas on Eestil selle tõmbetuultes läinud. Ajalooõpingud Tartu ülikoolis lõpetas ta bakatööga USA sõjaliste interventsioonide põhjustest 19.–20. sajandil. Nullindate keskel kaitseministeeriumis kaitsepoliitika planeerimise ja analüüsi valdkonnas töötades tegeles ta “kõige laiemalt väljendudes: kuidas aidata kaasa sellele, et Eesti enam mitte kunagi kriisi korral üksi ei jääks”.
“Ka tööalaselt väga diip mees,” ütleb Mikk Marran, kaitseministeeriumi kantsler, kes oli Drummie ülemus Brüsselis. “Loeb palju, läheb teemadega väga süvitsi, vahel isegi mõtleb üle. NATOs sai väga hästi läbi brittidega — ehk oli riietumisstiil sarnane…
Muusikast räägime tihti. Kuna käime ka perekonniti üsna tihedalt läbi, siis on saanud heaks traditsiooniks, et külla tulles toob Andres kingiks kaasa plaadi, kuhu on kokku pannud hiljuti leitud lood, ja plaadile on kirjutatud koosolemise märksõnad. Näiteks “vihmane jõulude-eelne õhtusöök Brüsselis”, “kodanik kantsler”, “kuulamiseks Audi A4s” jms.”
Brüsseli aastatel jäi tagaplaanile muusika mängimine ööpublikule. Vabasid õhtuid sisustas ta küll eBayst seitsmetolliseid plaate jahtides ja aeg-ajalt kodukamarale sattudes ronis ka DJ-pulti, kuid ei ole väga vale öelda, et Drummie eluaegne muusikaline partner Alari Orav jäi põhimõtteliselt üksinda.
Drummie ja Orav on legendaarne DJ-tandem, kelle kohta öeldakse Tallinna peal “nagu vana abielupaar, kes tunnevad üksteise puudusi, aga ikka ei suuda teineteiseta olla”. Niisamuti on nad koolivennad Inglise kolledžist, kes kandsid ühesuguseid pusasid. “Mu klassikaaslased kutsusid teda tögamisi mu väiksemaks vennaks,” ütleb DJ Orav. “Tegelikult oleme tõekspidamistelt ja isegi muusikamaitselt kohati üsna erinevad. Eks seal kuskil peab see pinge olema, mis koos hoiab. Drummie on tõeline džentelmen muidugi — alati toob DJ-seti lõpu poole pulti kaks klaasi viskit.”
Tantsupidusid on Orav ja Drummie korraldanud aastast 1996. Peod Modifikatsioon, Supreme, Jazzitup, Bassikultuur, Kaleidoskoop. Ööelupaikades Bel-Air, Von Krahl, KuKu, Wimbledon, Balou, Tsink Plekk Pang, Club-Tallinn, Terminal. Alati elegantsed valikud uuest ja vanast jazz’ist, diskost, funk’ist, soulist, house’ist, drum’n’bass’ist… ja sedasi edasi.
Kas nii vastutusrikastele ametitele maandudes on midagi muutunud Drummie DJ-touch’is? “Kahjuks mitte,” vastab Orav. “Endiselt miksib ta minust paremini.”
Kodust elamist koormab kõigesööjal Drummie’l 3000–4000 plaati. Kollektsioneerimistuhinad mõne žanri, artisti, plaadifirma asjus käivad tal hooti. Aastaid kogus ta religioosselt New Yorgi suurkuju Joe Clausselli, 90ndatel jungle’it, viimane tema pead tabanud laine oli northern ja modern soul’i seitsmetollised.
“Mu lähenemine muusikale on emotsionaalne,” räägib Drummie. “Umbes sarnane Eesti Ekspressi “Milline lugu sobib kõige paremini…”-rubriigiga. Mõtlen samamoodi funktsionaalsetes kategooriates. Lisaks köidab mind plaat kui teos, mida saab käes hoida, imetleda ja nuusutada. Ja kui oled kunagi 500 inimest ühes ruumis, käed üleval ja nägu naerul, tantsima pannud, siis pole enam tagasiteed. Mängima kisub ka see, et alati on veel head muusikat, millest publik enne ei teadnud, et see olemas on.”
Sel laupäeval mängib Drummie plaate KuKu klubis koos Oravaga organiseeritud peol Rótary Klubi. Enne ja pärast seda nõustab vabariigi presidenti temale seaduse poolt pandud ülesannetes. Drummie: “Hakkan hoidma kätt pulsil nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel arengutel, mõnesid administratiivseid ülesandeid täitma, häid mõtteid mõtlema.”
- DJ Drummie tipp-5
- Julgeolekunõuniku hetke viis lemmikplaati
- ■Vaiko Eplik “V” “Tundub, et väga isiklik.”
- ■Maxmillion Dunbar “Cool Water” LP “Uus veider boogie-funk.”
- ■Adolphe Parillon “I Paint The Sky” “Haruldane Kanada afro-jazz aastast 1980.”
- ■Erinevad esitajad “Delta Swamp Rock: Sounds From The South At The Crossroads of Rock, Country And Soul” “Meenuvad vanemad, habemega, termosega plaadipoodi visiteerivad mehed, kes teavad kulla hinda.”
- ■Seahawks “Ocean Trippin” “Ilus, õhuline, kummaline balearic-ambient.”
