Kaitsepolitsei otsis patriarhi vallaspoega

Pärast Venemaa patriarhi Aleksius II surma tõusid uuesti pinnale kõlakad,;et Eestis elab tema mahavaikitud poeg.

Et 80 miljonile õigeusklikule Jumala asemikku kehastanud mehel võib Eestis olla järglasi, on visa legendina ringelnud juba aastaid. Endised eriteenistuse töötajad kinnitavad, et juba 90. aastate keskel kontrollis kaitsepolitsei Virumaa osakond vihjet, et 40 aastat varem Jõhvis vaimuliku karjääri alustanud ­Aleksiusel elab sealkandis täiskasvanud poeg. Kusjuures sahistati, et lapse ema ei ole keegi muu kui Kuremäe kloostri ­iguumenja ­Varvara! See seebiooperlik lugu ei leidnud siiski kinnitust ja heideti kõrvale.

Asutusele iseloomulikult kaitse­politsei toonast uurimist ei kommenteeri, kuid huvi teema vastu säilis. Nimelt kui Eks­press avaldas 2003. aastal enne Aleksiuse kavandatavat Eesti-visiiti põhjaliku artikli tema sugupuust ja siin veedetud elust, komistas toimetaja ­Tarmo Vahter riigiarhiivis kurioosse seiga otsa. Patriarhi, kodanikunimega Aleksei Ridigeri kohta andmeid otsides, teatas arhiivitöötaja, et pisut varem käisid sellesama materjaliga tutvumas kaitsepolitseinikud, kellele pakkus eriti huvi paber Aleksiuse lahutuse kohta.

Nimelt on Vene poliitika ja usuelu suurkuju eluloos vähetuntud peatükk – 1950. aastal Jõhvis sõlmitud abielu Vera ­Aleksejevaga. Pruudi isa oli Ridigeride perekonnatuttav Georgi ­Aleksejev, hilisem Tallinna ja Eesti piiskop Johannes. Aastaid hiljem ilmus Vene pressis väide, et tegu oli fiktiivabieluga, et noor vaimulik pääseks punaarmeest. Abielu oli üürike ja teadaolevalt lastetu.

Vera naitus uuesti, sünnitas kolm last ja elab tänini õnnelikult Tallinnas.

2003 lubas riigiarhiiv Ekspressi palve peale algul Aleksiuse lahutuspaberist koopia teha, aga päev hiljem keeldus. Kusjuures esimest korda toodi põhjuseks tänapäeval nii tavaliseks saanud delikaatsete isikuandmete piirang. Võib vaid oletada, miks Kapo patriarhi eraelu vastu huvi tundis – ehk otsiti seletust, mis on Aleksiuse intensiivse Eesti-huvi taga? Näiteks räägiti toona ju üsna kindlas kõneviisis, et Aleksius valis ise endale välja viimase puhkepaiga Eesti mullas, Kuremäe kloostris.

Intriig elas edasi ja seda võimendasid ärimehed, kes püüdsid Aleksiuse abil siluda pingelisi Eesti-Vene suhteid. Nimelt peeti 2005. aasta suve hakul Kadrioru lossiaias pidulik tseremoonia valitud külalistega, kus avati patriarh Aleksius II ametisse nimetamise 15. aastapäeva mälestustahvel. Ürituse korraldas AS Pakterminal eesotsas Aadu Luukasega.

Kõrgete kiriku- ja transiiditegelaste kõrval koondus mälestustahvli avamisel tähelepanu ühele vaiksele härrasmehele. Ehkki keegi ei taha seda nimeliselt tunnistada, on tagantjärele selge, et mitu ärimeest pidas siniverelise maneeridega Stanislav Smirnovi patriarhi lihaseks pojaks.

Neile avaldas muljet, kui kiiresti sai tema kaudu patriarhiga sõnumeid vahetada ja milline mõju mehel Moskvas oli. “Tal oli müstiline otseside Moskvaga ja see käis üle kohaliku õigeusu kiriku pea,” nendib üks tollane tuttav.

Smirnov ise rääkis, et oli ­Aleksiuse pressiesindaja ja lähimaid kaastöölisi ajal, kui too oli 1990. aastani Eesti metropo­liit. Smirnoviga kohtunud rõhutavad tema erudeeritust ja eestimeelsust.

Mitmed küsisid toona otse, kas ta on Aleksiuse poeg. Mehe tavaline vastus oli: “V duhovnom smõsle, da” (vaimses mõttes jah). Vanuseid võrreldes selgub, et Smirnov sündis, kui Aleksius oli 18aastane ja alles ilmutas tõsisemat huvi preestri­ameti vastu.

Ehk loeti Smirnovi salatsemisest ­välja rohkem, kui seal tegelikult peidus oli, kuid fakt on, et pärast mehe äkksurma 2005. aastal Puki tee kodus aitas mitu tuntud ettevõtjat tema leske usus, et isata jäid kaks Aleksiuse lapselast. Samas Stanislav ­Smirnovi ärasaatmisele Nevski katedraalis ei saabunud Aleksiuselt teadaolevalt ühtki saadikut ega sõnumit.

Paljud usuvad, et ainsana oskab sellele teemale valgust heita kadunud patriarhi lähim elus olev sugulane. Tallinnas elav täditütar Helene Kamzol naerab paljusid erutanud legendi välja.

“Ma tean, et Aleksiusel ei olnud mingeid lapsi,” kinnitab 72aastane daam veendunult. Üllataval kombel väidab ta, et kuuleb säärast kõlakat üldse esimest korda.

Detsembri alguses kutsus looja pikka aega haigusega võidelnud 79aastase Aleksei Ridigeri ära taevasesse inglikoori. Ilmselt ei sünni järgmise 1000 aasta sees Eesti-sugusest väikeriigist nii mõjukat usujuhti, nagu oli Moskva patriarh Aleksius II. Kas kusagil elab tema järglasi või jooksevad ringi isegi lapselapsed, on nüüd kõigest intrigeeriv ajalooline spekulatsioon.