See võiks olla sirgjooneline mustvalge lugu.
Eelmisel aastal surid Harjumaal listerioosi tõttu kaks inimest. Ülejäänud neli haigestunut pääsesid eluga.
See näitab, et tegemist on harvaesineva (vaid kuus juhust), aga väga karmi tõvega – iga kolmas suri.
Listerioosi põhjustab bakter Listeria monocytogenes.
Laboriuuringud kinnitavad, et kahele eestlasele surma toonud bakter oli sama (erialakeeles: puhangutüvi 1247, klonaalkompleks 8), mis nõudis Euroopa Liidus veel vähemalt kolm inimelu.
Listerioosi võib saada liiga vähe küpsetatud lihatoodetest, pastöriseerimata piimast ja sellest tehtud juustudest, toorest puu- ja köögiviljast ning ka kalast.
Eriti ohustatud inimesed on lapseootel naised, eakad ning raskete haiguste (vähk, aids, diabeet) põdejad.
Kõnealuste surmade puhul kahtlustatakse kallimat sorti punast kala – külmsuitsu- ning õrnsoolaforelli ja lõhet. Hea elu sümboleid.
Ja see ohtliku tüvega bakter ei ole kuhugi kadunud.
Viimati avastas Veterinaar- ja Toiduamet sama bakteri augusti alguses. Teda leiti viilutatud külmsuitsulõhe ja soolaforelli pakkidest, mis olid müügil Tallinnas Haaberstis asuvas XXX-mõõtu Maximas.
Maxima sai käsu saastunud tooted müügilt ära korjata. Poodi pandi üles plakat kala „tagasi kutsumise“ kohta.
Baktereid sisaldanud kala tootis kalatööstus M.V. Wool.
Veterinaar- ja toiduamet kahtlustab, et ohtlik bakter on end sinna sisse seadnud ja ettevõte ei saa temast lahti. Mis sest, et inventari ja seadmeid pestakse osoneeritud veega.
Listeeriale meeldivad toiduainetööstustele iseloomulikud terasest pinnad ning ta ei sure jahedas. Võib ellu jääda ka koduses külmkapis. (Saab aga hukka kuumutamisel.)
Veelgi hullem: tööstushoonete puhastusained ja toodetes tarvitatavad säilitusained tekitavad bakterites stressi ja nad võivad seetõttu muteeruda nakkavamaks.
„Ilmselt on aastaid tagasi ettevõttesse sattunud tüvi seal piisavalt tõhusate tõrjeviiside puudumisel kujunenud suure virulentsusega persistortüveks,“ ütleb üks veterinaar- ja toiduameti memo.
„Turule viidav toit peab olema ohutu!“ raiub ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Kalda räägib isegi võimalusest, et amet käsib M.V. Woolil tootmise osaliselt või täielikult sulgeda.
Tootmise lõpetamine poleks midagi ennekuulmatut. Mullu leiti listeeriat Greenyardile kuuluvast Ungari köögi- ja juurviljakombinaadist. Eestis korjati seetõttu müügilt ära Härmavilja ja Maahärra külmutatud köögiviljasegud. Ükski puhastamine ei aidanud. Greenyard pidi lõpuks saastunud tootmisliini maha jätma.
Seda lugu saaks esitada ka vastupidises võtmes: edukas ettevõte langes riikliku kiusu ohvriks. See oleks samasugune mustvalge lugu.
M.V. Wooli peremees, sel nädalal Hispaanias puhkav Mati Vetevool rääkis Eesti Ekspressile antud telefoniintervjuus, et tema tööstuse toodang on täiesti ohutu. „Absoluutselt! Sada protsenti! Tuhat protsenti! Ma söön ise oma firma tooteid! Panen hommikul leiva peale paksema kalatüki kui leivakäär. Ma olen pea 75 aastat vana ehk olen riskirühma liige. Ja ma olen täie tervise juures.“
„Veterinaar- ja toiduamet ei ole teinud oma tööd korralikult,“ kõlab Vetevoolu sõnum. „Nad ütlevad, et meil on igal pool listeeriat. See ei ole võimalik. Tüvi võib olla sama, aga otsigu üles, kust see bakter tuleb! Kust tuleb see bakter meile? Ta tuleb koos kalaga.“
M.V. Wool hangib toorainet Norrast ja Soomest.
Mati Vetevoolu sõnul on nad leidnud listeeriat mõlema riigi kaladest. „Andsime ühele Norra kasvandusele teada, et me enam nende kala ei osta. Nüüd ütlesime sama soomlastele. Nende kalast leidsime bakterit kolm nädalat tagasi. Teatasime ka veterinaar- ja toiduametile, aga nemad keeldusid kiirhoiatuse teadet välja saatmast.“
Mati Vetevool on selgelt nördinud: „Veterinaar- ja toiduamet otsib muudkui listeeriat meie toodangust, aga ei taha üles leida algallikat!“
„Nad proovivad meid juba viis kuud kägistada,“ ütleb Vetevool veterinaar- ja toiduameti aktsioonide ja nõuete kohta.
Olev Kalda tegevust nimetab ta ühe ametniku suvaks. Lausa kuritegelikuks kiusuks.
Vetevool mainib hiljutist uudist, et Eesti suitsusinkidest leiti liiga palju lisaaineid. Siis rääkis veterinaar- ja toiduamet küll, et normid on liiga karmid.
Ja kes siis ei teaks turgudel müüdud nn mürgimaasikate lugusid, millega Maaleht suvel laineid lõi!
Vetevoolu firmat kaitsev vandeadvokaat Allar Jõks (büroost Sorainen) avaldab arvamust, et võib-olla on riik oma nõudmistega üle pingutanud. Talle meenub mullune juhtum Tallinna lähedasest Viikingite külast, kus külastajatele näidati üht lammast. Veterinaar- ja toiduamet teatas, et küla peaks taotlema loomaaia tegevusluba! Alles asja avalikustamisel tuli ametnikele mõistus pähe tagasi.
13. augustil käisid Mati Vetevool, tema samuti kalafirmas töötav poeg Meelis Vetevool ja Allar Jõks maaeluminister Mart Järviku jutul. Nad küsisid, kas minister teab, mis tema valitsemisalas toimub. Miks üht tublit ettevõtet kiusatakse? Kohal olid ka veterinaar- ja toiduameti juhid.
Jõksi sõnul jäi kohtumisel kõlama lubadus, et amet leevendab ettekirjutusi. Minister soovitas ka vajadusel kohtusse pöörduda.
Hakati sahistama, et ees ootab operatsioon „Elmar Vaher 2“. EKRE Perekond püüdis ju politsei peadirektorit ametist kangutada. Miks ei võiks sama korduda veterinaar- ja toiduametis? Järvik on samuti EKRE liige.
Veterinaar- ja toiduamet ei võtnud Maximas müüdud kalast proove sugugi ehku peale.
Kahtluseuss hakkas idanema 2017. aastal, kui Taanit tabas listerioosipuhang. Haigust põhjustas ühe ja sama tüvega bakter. Aga tema päritolu jäi esialgu mõistatuseks.
Küsimus on peiteajas. Terviseameti suhtejuht Simmo Saar räägib, et salmonelloosi puhul on asi lihtne, sest see avaldub kiiresti ja sageli võib saastunud toit isegi uurimise ajal alles olla. Listerioosi peiteaeg on seevastu kuni 70 päeva. „Kas sina mäletad, mida sa juulis sõid?“ muigab ta. Rääkimata tollal tarvitatud toidu leidmisest laboriuuringute tarbeks.
Aga see ei tähenda, et asi visati nurka. Teadlased ja laborandid otsisid ohtliku haiguse allikat edasi sama innukalt nagu detektiivid sarimõrvarit.
Ja neid saatis edu. Eelmise aasta lõpus andis Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teada, et listerioosi haigestumine on seotud kalatoodetega.
Tänavu märtsis raporteerisid taanlased mõistatuse lahendamisest. Nende Staten Serum Institut teatas, et alates 2016. aastast haigestus Taanis sama tüüpi bakteri tõttu neli naist ja viis meest. Kõik eakamad inimesed, vanuses 52–90 aastat. Neist vähemalt kaheksa olid söönud Eestis tehtud kalatooteid. Tegemist oli M.V. Wooli toodanguga.
„Me ei ole patused,“ kuulutas Mati Vetevool kohe. „Meie kõik proovid on Euroopa regulatsiooni normide sees ja miinimumtasemel.“
Tema firma esitas taotluse Taanist tagasi saadetud külmsuitsukala leotada, kuumsuitsutada, külmutada ja salatikalana maha müüa.
Veterinaar- ja toiduamet asus esmalt Vetevoolu kaitsele. „Meil ei ole alust arvata, et M.V. Wooli tooted kujutaks ohtu meie või Taani inimestele,“ ütles ameti pressiesindaja Elen Kurvits 19. märtsil ERRile.
Aga ta ei teadnud päev varem M.V. Woolist võetud proovide tulemusi, need polnud siis veel valmis.
Listeeriat avastati viilutusmasinalt ja parajasti liinil olnud tootest.
M.V. Wool sai karmi käsu teha edaspidi proove kõikidest partiidest, enne kui kala majast välja läheb.
Listeeria pole mingi üliharuldane bakter. Imepisikesed kogused toidus on seetõttu tavalised ega kujuta endast ohtu. Üleliidulised reeglid (kõikjal Euroopa Liidus peab toit vastama samadele nõuetele) lubavad müüa toitu, kus listeeria sisaldus on kuni 100 PMÜ/g.
M.V. Woolile kehtestati aga juhtunu tõttu listeeria suhtes nulltolerants. Tulemus olgu null!
Mati Vetevool oli nõus. Mis tal üle jäi.
Kalatööstus võttis muudkui proove ja ootas kannatlikult viis päeva, et neist ei leitaks ühtegi listeeriabakterit. Proovid on küll kallid ja kala säilivusaeg lühenes proovideks kulunud aja tõttu, aga see surve oli vaja ära kannatada.
Kuid asjad ei läinud paremaks, vähemalt maine mõttes mitte. Juunis kinnitas Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA), et täpselt sama tüvega listeeriabakteri tõttu haigestus alates 2014. aastast üheksa inimest Taanis, kuus Eestis, neli Rootsis, kaks Soomes ja üks Prantsusmaal.
Listeeriabakterit leiti Taanis, Prantsusmaal, Rootsis ja Itaalias müüdud külmsuitsu- või õrnsoolalõhest 813 korral) ja külmsuitsuforellist (6 korral).
Amet nimetas tootjana Eesti ettevõtet A, kuid kõik said aru, et tegemist oli M.V. Wooliga.
Praeguseks on üle Euroopa andmeid juurde kogutud, vanu asju üle vaadatud ja haigusjuhtumite arv on kasvanud 26 peale. Lisandusid kolm haigestumist Eestis ning üks Itaalias.
Mati Vetevool nimetab tema ettevõtte seostamist surmadega absurdseks.
Vandeadvokaat Allar Jõks selgitab, et esmalt tuleb tõestada, et haigestunu üldse sõi kala. Siis, et ta sõi M.V. Wooli kala. Seejärel tuleks uurida, kas ta hoidis seda õigel temperatuuril. „Nii palju asju on siin,“ selgitab ta. „Meile ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit!“
Terviseamet tunnistab samuti, et otsest seost surmade ja M.V. Wooli vahele ei saa tõmmata. „Seda saaks teha vaid siis, kui külmkapist leitaks konkreetset kala,“ ütleb ameti nakkushaiguste seire ala nõunik Irina Dontšenko.
M.V. Wool ei kasuta ju oma toodangus teiste tööstuste kombel listeeriat pärssivaid aineid. Tarvitab vaid kala ja soola.
Mati Vetevool kaitseb end jutuga, et lisaained on samuti mürgised. Aga nende mõju avaldub veel hiljem. „See tapab 20 aasta pärast!“
Kõik see näitab, et elu pole mustvalge, vaid hall. Kusjuures selles loos esinevad halli kõik varjundid.
Maximas leitud listeeria puhul lähevad arvamused totaalselt lahku. Olev Kalda usub nulltolerantsi. Kui tootmisest väljuvas toodangus peab listeeria puuduma täielikult, siis peab tase nullis olema ka poes müüdavas kalas. Ka Maximast võetud proovides poleks tohtinud listeeriat olla. Amet tegi aga vea: keelas kala müügi, kuid ei lasknud mõõta listeeriataset.
Aga euronormid ütlevad, et igas grammis võib olla kuni 100 ühikut listeeriat. Brüssel on tunnistanud sellise toodangu täiesti ohutuks.
„Ettevõte tegi seepeale kordusproovi ja leidis, et listeeriatase oli vähem kui kümme. Üle kümne korra lubatust väiksem,“ ütleb vandeadvokaat Allar Jõks. Kala müügilt eemaldamine oli ebaseaduslik. „Veterinaar- ja toiduamet rikub Euroopa Liidu õigust. Kaupluses on toit toidukäitleja kontrolli alt väljas, seega nulltolerantsi katset teha ei või. Kui nulltolerantsi kaupluses võetud proovidest rakendada, siis kõrvaldataks turult toit, mis ei ole ohtlik.“
Jõks viis asja Tallinna halduskohtusse.
Veterinaar- ja Toiduamet võttis seepeale endale samuti maineka kaitsja: Toomas Pikamäe büroost Eversheds Sutherland.
Nüüd jõuame veelgi hallimasse alasse. M.V. Wool kaitseb end väitega, et ta ei saa vastutada selle eest, mis toimub väljaspool tootmist. Kui kaubavedaja, hulgiladu või pood hoiab kala valel temperatuuril, siis ei saa kõiki jamasid ajada tootja süüks.
See tundub igati mõistlik jutt.
Veterinaar- ja toiduamet ütleb aga, et kala ohutus peab säilima ka temperatuuri kõikudes. Tavaline ostja ei käi ju poes külmakastiga, vaid kalatooteid viiakse koju ka sooja ilmaga. Siis pannakse pakk külmkappi, kus temperatuur võib olla ka 5 ˚C. Kala peab jääma tarbijale ohutuks.
See tundub samuti mõistlik jutt.
Sääraste kõikumiste uurimiseks tehakse toidule nakatamiskatseid, kus toitu saastatakse bakteriga, hoitakse siis tükk aega ette nähtud tingimustel ja siis viiakse korraks täiesti valele temperatuurile, näiteks mõneks ajaks toasooja kätte, ja siis susatakse sügavkülma ning hiljem hoitakse ettenähtud temperatuuril edasi.
Siit on oodata järgmisi suuri vaidlusi teemal, mis on õige, mis vale ja kes selle kõige eest vastutab.
(Maxima osakonnajuhataja Marge Kikas ütleb, et pood hoidis kala nõuete kohaselt. Protokollis on kirjas, et proovide võtmisel oli sooja +1 ˚C ja +3 ˚C ehk kõik oli korras.)
M.V. Wool on aprillist saadik teinud lausa 643 proovi. Mati Vetevool väidab, et tema tooted on jäänud lubatud piirnormide sisse.
Veterinaar- ja toiduameti väitel ei tehtud aga kõiki katseid nõuete kohaselt. Ja maist augustini tehtud proovides osutusid kaheksa positiivseteks (ehk näitasid listeeria olemasolu). Amet lähtub seetõttu põhimõttest, et parem karta kui kahetseda. „Kui on tegemist tõsise ohu või ohu kahtlusega, siis me rahva tervisega kompromissi ei tee,“ ütleb Olev Kalda. „Meie asi on olla ennetav.“
Mida arvavad tarbijad, näitavad müüginumbrid. Ostjate usaldust võita on väga raske, kaotada aga imelihtne.
