“See on kõige häirivam uudis,” ütleb Andres Merits uudise kohta jaapanlannast, kes koroonaviirusest SARS-COV2 justkui tervenes ja hiljem uuesti haigestus. Naisel tuvastati nakkus 29. jaanuaril, 6. veebruaril oli ta analüüs “puhas”, nüüd aga diagnoositi tal taas sama haigus. Sellest kirjutasid nii The Guardian kui ka CNN. Sarnaseid teateid on varem tulnud ka 200 hiinlase kohta.

Kuidas selline asi juhtuda saab? Ega see ometi tähenda, et viiruse läbipõdejatel ei teki immuunsust?

Professor Andres Merits: “Siin on mitu võimalust. Üks võimalus on, et tegu võib olla ühe ja sama viiruse lainelise infektsioonina: haigus on kahefaasiline, pärast esimese faasi läbipõdemist viiruse tiiter langeb, viirust enam analüüsist ei leita, ja siis tuleb haiguse teine faas.”

“Teine variant on, et inimene tõepoolest nakatus uuesti, aga selleks, et siin selgust saada, peaks kindlaks tegema nii enne kui ka pärast leitud viiruse molekulaarse järjestuse.”

Juhul kui peaks kinnitust leidma võimalik topeltnakatumine, muudab see vaktsiini väljatöötamise keerukamaks, ütleb Merits. “Enamus häid vaktsiine on need, mis on tehtud viiruste vastu, millesse saab nakatuda vaid üks kord elus. Näiteks leetrite läbipõdemine annab eluaegse kaitse ja leetrite vaktsiin on tõhus. Topeltnakatumisega haigustele nagu näiteks gripp vaktsiini väljatöötamine on suurem väljakutse ja need ei ole nii tõhusad: neid tuleb enamasti manustada korduvalt ja nende pakutav kaitse on madalam.”

"Topeltnakatumisega haigustele nagu näiteks gripp vaktsiini väljatöötamine on suurem väljakutse ja need ei ole nii tõhusad."

Meritsa sõnul on SARS-COV2 koroonaviirustele üldiselt vaktsiini võimalik luua: “HI-viirusele pole näiteks seni vaktsiini leitud, aga koroonaviiruste antigeenne struktuur on vähem muutlik kui HIV-l ning seega on vaktsiini väljatöötamine lihtsam.”

Merits ütleb, et seni on inimeste seas ringlenud neli erinevat koroonaviirust, neist Eestis kaks. “Pole välistatud, et COVID-19 põhjustavast SARS2 viirusest saab viies koroonaviirus, mis jääbki ringi liikuma,” ütleb Merits. Sel juhul peab inimkond õppima sellega koos elama, ning ajas muutuks kõnealune viirus tõenäoliselt leebemaks.

Koroonaviirused - suur oht


Ühtekokku on maailmas Meritsa sõnul hinnanguliselt kuni 100 miljonit liiki viiruseid, millest teadlastele on seni teada vaid alla kümne tuhate. Viiruste liikide arvuks, mis inimesi nakatavad või võivad seda teha, hinnatakse 600-800 tuhat, neist seni tuntud on tuhatkond. “Kui viroloogid räägivad nn uutest, tekkida võivatest haigustest (emerging diseases), siis peetakse silmas viiruseid, mida inimestel varem leitud ei ole. Nende ohtlikkust hinnata on väheste, sageli olematute, teadmiste tõttu väga raske,” räägib Merits. “Olulised faktorid on nii viiruse patogeensus kui ka võime efektiivselt levida. Kui rääkida viirustest, millel on teadlaste arvates potentsiaal põhjustada uusi epideemiad, siis koroonaviirusi peetakse tänapäeval inimkonnale suuremaks ohuallikaks kui linnugripiviirusi,” ütleb Merits. "Paljud linnugripiviirused on küll oluliselt patogeensemad, kuid saja aasta jooksul pole ükski nendest laialt levida suutnud. Koroonaviirused on küll vähem patogeensed, aga nemad on kahekümne aasta jooksul suutnud levima hakata juba kolmel korral. Näib, et ka koroonaviiruste puhul on seos levimise ja patogeensuse vahel pöördvõrdeline - mida patogeensem viirus, seda vähem efektiivselt see näib levima.” Näiteks samuti koroonaviiruste sekka kuuluv MERS, mis tapab ligi kolmandiku nakatunutest, levib palju raskemini kui praeguse haiguspuhangu tekitanud SARS-COV2.