Kas euromaad olid sõbrad?
Kaubandus-Tööstuskoda lasi rahvahääletuse eelõhtul Tallinnas üles sättida plakatid küsimusega "Kas Venemaa on sõber?". Pealkirja all on ära toodud venelaste sissetungid Eestisse:
- 1030-1502 korduvad vallutused;
- 1558-1583 Liivi sõda;
- 1700-1721 Põhjasõda;
- 1918-1920 Vabadussõda;
- 1940-1991 Eesti okupeerimine.
See on tõesti nii. Kuid Eesti "bilanss" Euroliidu riikidega on vallutuste ja sõjakäikude osas venelastega võrreldes märksa hullem.
Rootsi kuningas sai röövretkel surma
Tõenäoliselt 5. sajandi keskel röövisid rootslased Läänemaad. "Maa vägi oli seal nii tugev, et rootslased ei suutnud vastu panna; kohal langes kuningas Ingvar, aga tema sõjavägi põgenes," märgib Snorre Sturlasoni saaga.
Järgmine rootslaste vallutuskatse toimus 1220 ja lõppes sama õnnetult, sest nende väesalk purustati Läänemaal täielikult.
Jüriöö mässu ajal tahtsid eestlased vabatahtlikult rootslaste ülemvõimu alla minna. Rootsist aga loodetud abiväge ei saabunud.
"Hea Rootsi aeg" algas Eestis alles 1561, kui Liivimaa põhjaosa küsis Rootsi krooni kaitset. Ülejäänud Liivimaa läks täielikult svenssonite kätte Altmargi rahuga 1629, mis lõpetas Poolaga peetud sõja.
17. sajandi lõpul hakkas kohalik eliit rootslaste vastu intriige punuma, sest Rootsi valitsus nõudis tagasi vahepeal aadlile antud riigimõisaid. Saladiplomaadina tegutses Johann Reinhold von Patkul, kes proovis luua Taani-Poola-Vene liitu Rootsi vastu. Siit sai tõuke Põhjasõda. Novembris 1700 saavutas Karl XII küll Narva juures venelaste üle hiilgava võidu, kuid Nystadi rahu (1721) tulemusel langes Eesti Vene karu küüsi.
Sakslased tegid "euroreferendumit" tule ja mõõgaga
1202. aastal asutas Riia piiskop Albert Mõõgavendade Ordu. Paavst kuulutas eestlaste vastu välja ristisõja. Sõjakäike toetasid Põhja-Saksa kaubalinnad, kes huvitusid turvalistest kaubateedest Venemaale.
Sõda kestis vahelduva eduga aastani 1227.
1223. aastal vabastasid eestlased oma maa võõra ikke alt. Vaid Tallinn jäi vallutamata. Sakalas löödi maha kõik sakslased, samuti Ugandis. Eestlased pesid end, oma maju ja kantse veega ning küürisid luudadega, et ristiusust jälgegi järgi ei jääks. Kuid aasta pärast olid nad taas löödud. Viimasena alistusid saarlased.
Orduriik lagunes Liivi sõjas. Põhjaosa läks rootslastele, lõunaosa poolakatele ja saared taanlastele. Ordumeister ise sai Kuramaa hertsogiks.
Uuesti tungisid sakslased Eestisse möödunud sajandil. Nad anastasid Eesti mõlemas ilmasõjas. Tegid 1918. aastal koguni katse luua Eestisse Balti hertsogiriik, mille juhiks valiti Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich ja kuhu kavatseti meelitada sakslastest koloniste.
Taanlased müüsid oma Eesti-osa maha
Piiskop Albert kutsus taanlased appi Eestit vallutama, sest ordu ise oli liiga nõrk ja piiskop pelgas venelaste sekkumist. Taani kuningas Valdemar II maabus Lindanisa all 1219. Toimus äge lahing, mida legendi kohaselt olid taanlased juba kaotamas, kui taevast langes punane valge ristiga lipp ja taanlased võitsid. Lipust sai Taani riigilipp.
Taanlased asutasid Tallinna kindluse ning alistasid Revala, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. 1222 proovisid nad kanda kinnitada Saaremaal.
Taanlaste võim oli üks hullemaid – just seetõttu toimus 1343. aasta Jüriöö mäss eeskätt Eesti põhjaosas. Enne ülestõusu palusid eestlased kuningalt tulutult rõhumise vastu abi. Taanlased ise ei suutnud mässu maha suruda, seda tegi ordult saadud abivägi. Eestlased kaotasid 30 000–40 000 meest. Pärast ülestõusu müüs Valdemar IV oma Eesti valdused ordule.
Septembris 1559 äris Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningas Fredrik II-le, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. 1573 läks taanlastele ka Saaremaa.
Taani võim Eestis kustus alles 1645 Brömsebro rahuga, kui loovutati Saaremaa rootslastele.
Vanad sõbrad lätlased
Ristirüütlid ehitasid XIII sajandil oma esimesed kantsid Daugava äärde. Riiast sai Eesti-vastaste rünnakute keskus. Hiljem asus Cesises ordu peakorter.
Pärast liivlaste ja läänepoolsemate läti hõimude ristimist võtsid nad korduvalt osa eestlaste vastu korraldatud sõjakäikudest.
Ja Vabadussõjas võitlesid eestlased kibedasti läti punaste küttidega.
Röövlid Leedust
Paganlikud leedulased käisid korduvalt Eestit rüüstamas. Nende viimane tuntud retk toimus aastal 1270 Saaremaale.
16. sajandil olid leedulased koos poolakatega Lõuna-Eesti peremehed.
Kaitseleping Poolaga
Viimane ordumeister Gotthart Kettler sõlmis suvel 1559 kaitselepingu Poola kuninga Zygmunt II Augustiga ja alistus talle vormiliselt sügisel 1561. Lõuna-Eesti läks poolakate kätte.
Balthasar Russow märgib poolakate kohta, et "igale mehele on selge, et poolakas häid inimesi enam maha surub kui kaitseb ja et nad suurt ülbust, igasugu teotust ja korratust peavad taluma."
Kuid 1625. aastal vallutasid rootslased Poola-Leedu maa-ala. Maa üleminek rootslaste kätte vormistati Altmargi rahuga neli aastat hiljem.
Viimane katse Eestis kanda kinnitada toimus 1700, kui Patkuli salaleppe kohaselt pidi Eesti minema Poolale. Venelased ei pidanud kokkuleppest kinni.
