Kas sina julgeksid ennustada tuleviku?
Minu unistuste töö on ulmefilmi kostüümide
tegemine. Ja teate miks? Sest see on riskantne. Sest tulevikus võivad
fantaasiakostüümid omandada raske naeruväärsuse koorma. Kui
muidu tulevikku ennustada, unustatakse fantaasialennud üsna varsti, kuid
filmiga on hoopis teised lood – ennustused jäävad filmilindile
kõigile kritiseerimiseks. Tavaliselt on ulmefilmide kostüümid
minimalistlikud ja väikeste tehniliste iseärasustega. Nendes
peegeldub ühiskonna halastav või hoopis enesekriitiline
nägemus endast tulevikus. Kuid tühja sest kaugemast tulevikust,
kõige paremad filmide kostüümid on muutnud moodi olevikus!
Barbarella (1968)
Rež. Roger Vadim
Erootilises ulmefilmis hängib noor naine nimega Barbarella ohte
täis galaktikas. Duran Durani poisid võtsid oma bändi nime
filmi Durand Durandi nimeliselt tegelaselt. Peale selle on filmilt ilusa nime
saanud Saksa rakett ja Hollandi popbänd.
Riided 41.
sajandil
Barbarella kostüümikunstnikud olid Jacques
Fonteray ja Paco Rabanne. Nad otsustasid, et 41. sajandi naine tõmbab
endale jalga kõrge säärega saapad, armastab minikleite ja
tõmbab õlgadele keebi. Jane Fonda vahetab filmi jooksul nii tihti
kostüüme, et tekib kahtlus, kuidas ta ülejäänud
asjadega veel tegeleda jõuab. Kuid võib-olla peaks suure
garderoobi haldamise arvama naise supervõimete hulka.
Filmi riietus
toetus tollasele moele. Plastikmaterjalid, PVC, kõrged saapad ja
võltsripsmed olid 60ndate lõpus armastatud kaup. Kuid
stilistilised mõjud ei olnud ainult ühesuunalised. Barbarella
98minutiline moešõu mõjutas tugevalt modide riietust, kes
võtsid meeleldi vastu liibuvad catsuit´id ja madalad saapad. Jane
Fonda Barbarellaks riietatuna oli vahelduva eduga seksuaalrevolutsiooni
sümboliks. Sellegipoolest ei õnnestunud Paco Rabanne´il
võita mitte ühtegi filmiauhinda. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et
Barbarella on oma aja kostüümiklassika ja parim väljendus
60ndate tulevikuunelusele.
Blade Runner (1982)
Rež. Ridley Scott
Geneetiliselt toodetud ja inimestega
äravahetamiseni sarnased olendeid kasutatakse ebaseaduslikult kolooniates
orjadena. Eriväljaõppega tegelased saadetakse korda majja
lööma.
Riided 2019. aastal
Blade
Runneri kostüümikunstnikeks olid Charles Knode ja Michael Kaplan.
Riiete eripäraks on erinevate ajastute kokkumiksimine. Ühte filmi on
puistatud punane huulepulk, Joan Crawfordi soeng, 80ndate patšokkidega
kostüümid, võrksukad, pungilikud detailid ja futuristlikud
kangad. Blade Runneri naiste stilistika ainetel on kirjutatud pikki
feministlikke ja psühhoanalüütilisi esseid. Juhtmõtteks
võiks olla: pikk naise esteetiliseks muutmise ajalugu on tootnud naise,
kes näeb välja nagu moeküborg. Totaalset oma välimuse
üle iseotsustamist näeme näiteks Zhora puhul. Alguses esineb ta
naudingute jumalannana, kaetuna sädelusega. Hiljem võtab ta
koletisnaise kuju küberpungilikus riietuses. Filmi kõige
meeldejäävam riietusese on läbipaistvast kilest trentškot
mantel. See mõjub teise nahana ja rõhutab tegelaskuju androidset
iseloomu. 90ndatel armusid Blade Runneri kostüümidesse Alexander
McQueen ja John Galliano. Esimene valas filmis nähtu ümber oma
kollektsiooni, teine pühitses Christian Diori poe avamist New Yorgis Blade
Runneri teemalise peoga.
Matrix ja selle järjed (1999,
2003)
Rež. Larry ja Andy Wachowski
Film kirjeldab tulevikku,
kus maailm on simul
eeritud reaalsus. Selle teevad eriti aktuaalseks vihjed küber- ja
häkkerikultuurile.
Riided 200 aasta
pärast
Matrixi kostüümidisaineri Kym Barretti
eesmärk oli valmistada riided, millega kinopublik suudaks samastuda. Ta
soovis vältida koomilisust, olukorda, kus inimene oma pehmelt istmelt
kinosaalis osutab näpuga ekraanile ja naerab kellegi tobeda sci-fi
kübara üle. See kontseptsioon lõi tulevikufilmide stilistikas
uue tugeva suuna. Sellest ajast peale ei ole keegi julgenud teha ajaloolise
varjundiga hõbepaberist hõrgutisi. Tulevik tõotas tulla
must, läikiv ja terav.
Barett vältis moeajakirju ja
koomiksiraamatuid, et luua tulevikust nägemus, millel pole seoseid varem
loodud visuaalsete ennustustega.
Ainukeseks lähtekohaks pidi saama
filmi käsikiri. Kuid tegelikkuses on filmikostüümide
mõjutajate hulgas olevikuriideid. Matrixi kostüümides
joonistub selgelt välja küberpungi tunnetus ja stilistika
(käsikirjas on mitmeid vihjeid küberpungi subkultuurile). Reetjateks
on esmajärjekorras mustad päikseprillid, suured saapad, maani
mantlid, läikivad PVC materjalid ja monokroomsus. Kuid teene teene vastu
– Matrix mõjutas omakorda küberpungi seltskonna trende. Ja
tegelikult on Matrix suure tõenäosusega kõige tugevamalt
igapäevamoodi mõjutanud ulmefilm. Pärast esimese filmi
väljatulekut ilmus maailma moelavadele rohkelt musta nahka, läikivaid
kangaid ja liibuvaid riideid. Esimesteks kopeerijateks olid Balenciaga ja Diori
moemaja.
Star Wars ja selle järjed (1977, 1980, 1983,
1999, 2002, 2005)
Rež. Georg Lucas
Kauges galaktikas hoiavad
hirmuvalitsust psühhopaadist keiser ja tema teener Dart Vader.
Õnneks hakkavad head asjaga tegelema.
Riided –
kes teab kunas?
Tähesõdade hiiglasliku mahuga
kostüümide disainimine langes alguses John Mollo, hiljem Trisha
Biggari õlgadele. Kui keegi peaks valima maskiballi teema riiete
leidmise hõlpsuse järgi, siis Ameerikas oleks mõttekas
korraldada Tähesõdade teemaline pidu. Kõik teavad filmi
tegelasi peast, nende kostüüme on igal pool hulgaliselt saadaval ja
erinevate tegelaskujude valik on lai. Moedisaini koha pealt on ehk kõige
õnnestunumad Impeeriumi sõdurite valged kostüümid.
Nendes puudub kohati lapsik arhailisus ja vanamoodsus, mida ulmefilmidesse
armastatakse sokutada.
Moemaailma poolt on leidnud kõige enam
kopeerimist kuninganna Amidala orientaalse ja etnilise hõnguga
välimus. Pisut üledisainitud kostüümist muljetavaldavam on
iseloomulik, punase huulevärvi triibuga meik.
Aeon Flux
(2005)
Rež. Karyn Kusama
Haigus on hävitanud maailma
elanikkonna, jättes puututama vaid ühe eraldatud linnakese. Linna
valitsejate vastu tõuseb varjatud mäss ja Aeon Flux saadetakse
valitsuse juhti tapma.
Riided 400 aasta
pärast
Kostüümikunstnik Beatrix Aruna Pasztoril
oli üks oluline ülesanne – luua filmi peategelasele
kostüüm, mis rõhutaks tema painduvust, füüsilist
osavust, oleks seksikas ja võtetel vastupidav. Liikumisvabadus ja
mugavus olid samuti iseenesestmõistetavad tingimused. Selle
mõistatuse lahenduseks pakkus disainer välja musta, kogu keha katva
liibuva ühes tükis kostüümi. Beatrix halastas
Charlize´ile, kes pidi filmiriietuses viibima tundide viisi ja lasi
kassikostüümi valmistada hästi õhku läbilaskvast
spordikangast. Väliselt on Aeon Fluxi stiil sarnane Matrixi omale, kuid
suurim erinevus tundub olevat praktilisuses ja mugavuses. Lisaks
filmivõtete p
oolt seatud tingimustele on mustal kombinesoonil veel üks tavatu voorus.
Aeon Fluxi riietust on võimalik ette kujutada ka väljaspool filmi,
näiteks mõnes moeajakirjas. Ma ostaks endale hea meelega samas
stiilis pluusi või kleidi!