Jane Fonda 1976. aastal Barbarella võtteplatsil. AFP

Minu unistuste töö on ulmefilmi kostüümide tegemine. Ja teate miks? Sest see on riskantne. Sest tulevikus võivad fantaasiakostüümid omandada raske naeruväärsuse koorma. Kui muidu tulevikku ennustada, unustatakse fantaasialennud üsna varsti, kuid filmiga on hoopis teised lood – ennustused jäävad filmilindile kõigile kritiseerimiseks. Tavaliselt on ulmefilmide kostüümid minimalistlikud ja väikeste tehniliste iseärasustega. Nendes peegeldub ühiskonna halastav või hoopis enesekriitiline nägemus endast tulevikus. Kuid tühja sest kaugemast tulevikust, kõige paremad filmide kostüümid on muutnud moodi olevikus!

Barbarella (1968)
Rež. Roger Vadim
Erootilises ulmefilmis hängib noor naine nimega Barbarella ohte täis galaktikas. Duran Durani poisid võtsid oma bändi nime filmi Durand Durandi nimeliselt tegelaselt. Peale selle on filmilt ilusa nime saanud Saksa rakett ja Hollandi popbänd.

Riided 41. sajandil
Barbarella kostüümikunstnikud olid Jacques Fonteray ja Paco Rabanne. Nad otsustasid, et 41. sajandi naine tõmbab endale jalga kõrge säärega saapad, armastab minikleite ja tõmbab õlgadele keebi. Jane Fonda vahetab filmi jooksul nii tihti kostüüme, et tekib kahtlus, kuidas ta ülejäänud asjadega veel tegeleda jõuab. Kuid võib-olla peaks suure garderoobi haldamise arvama naise supervõimete hulka.
Filmi riietus toetus tollasele moele. Plastikmaterjalid, PVC, kõrged saapad ja võltsripsmed olid 60ndate lõpus armastatud kaup. Kuid stilistilised mõjud ei olnud ainult ühesuunalised. Barbarella 98minutiline moešõu mõjutas tugevalt modide riietust, kes võtsid meeleldi vastu liibuvad catsuit´id ja madalad saapad. Jane Fonda Barbarellaks riietatuna oli vahelduva eduga seksuaalrevolutsiooni sümboliks. Sellegipoolest ei õnnestunud Paco Rabanne´il võita mitte ühtegi filmiauhinda. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Barbarella on oma aja kostüümiklassika ja parim väljendus 60ndate tulevikuunelusele.

Blade Runner (1982)
Rež. Ridley Scott
Geneetiliselt toodetud ja inimestega äravahetamiseni sarnased olendeid kasutatakse ebaseaduslikult kolooniates orjadena. Eriväljaõppega tegelased saadetakse korda majja lööma.

Riided 2019. aastal
Blade Runneri kostüümikunstnikeks olid Charles Knode ja Michael Kaplan. Riiete eripäraks on erinevate ajastute kokkumiksimine. Ühte filmi on puistatud punane huulepulk, Joan Crawfordi soeng, 80ndate patšokkidega kostüümid, võrksukad, pungilikud detailid ja futuristlikud kangad. Blade Runneri naiste stilistika ainetel on kirjutatud pikki feministlikke ja psühhoanalüütilisi esseid. Juhtmõtteks võiks olla: pikk naise esteetiliseks muutmise ajalugu on tootnud naise, kes näeb välja nagu moeküborg. Totaalset oma välimuse üle iseotsustamist näeme näiteks Zhora puhul. Alguses esineb ta naudingute jumalannana, kaetuna sädelusega. Hiljem võtab ta koletisnaise kuju küberpungilikus riietuses. Filmi kõige meeldejäävam riietusese on läbipaistvast kilest trentškot mantel. See mõjub teise nahana ja rõhutab tegelaskuju androidset iseloomu. 90ndatel armusid Blade Runneri kostüümidesse Alexander McQueen ja John Galliano. Esimene valas filmis nähtu ümber oma kollektsiooni, teine pühitses Christian Diori poe avamist New Yorgis Blade Runneri teemalise peoga.

Matrix ja selle järjed (1999, 2003)
Rež. Larry ja Andy Wachowski
Film kirjeldab tulevikku, kus maailm on simul eeritud reaalsus. Selle teevad eriti aktuaalseks vihjed küber- ja häkkerikultuurile.

Riided 200 aasta pärast
Matrixi kostüümidisaineri Kym Barretti eesmärk oli valmistada riided, millega kinopublik suudaks samastuda. Ta soovis vältida koomilisust, olukorda, kus inimene oma pehmelt istmelt kinosaalis osutab näpuga ekraanile ja naerab kellegi tobeda sci-fi kübara üle. See kontseptsioon lõi tulevikufilmide stilistikas uue tugeva suuna. Sellest ajast peale ei ole keegi julgenud teha ajaloolise varjundiga hõbepaberist hõrgutisi. Tulevik tõotas tulla must, läikiv ja terav.
Barett vältis moeajakirju ja koomiksiraamatuid, et luua tulevikust nägemus, millel pole seoseid varem loodud visuaalsete ennustustega.
Ainukeseks lähtekohaks pidi saama filmi käsikiri. Kuid tegelikkuses on filmikostüümide mõjutajate hulgas olevikuriideid. Matrixi kostüümides joonistub selgelt välja küberpungi tunnetus ja stilistika (käsikirjas on mitmeid vihjeid küberpungi subkultuurile). Reetjateks on esmajärjekorras mustad päikseprillid, suured saapad, maani mantlid, läikivad PVC materjalid ja monokroomsus. Kuid teene teene vastu – Matrix mõjutas omakorda küberpungi seltskonna trende. Ja tegelikult on Matrix suure tõenäosusega kõige tugevamalt igapäevamoodi mõjutanud ulmefilm. Pärast esimese filmi väljatulekut ilmus maailma moelavadele rohkelt musta nahka, läikivaid kangaid ja liibuvaid riideid. Esimesteks kopeerijateks olid Balenciaga ja Diori moemaja.

Star Wars ja selle järjed (1977, 1980, 1983, 1999, 2002, 2005)
Rež. Georg Lucas
Kauges galaktikas hoiavad hirmuvalitsust psühhopaadist keiser ja tema teener Dart Vader. Õnneks hakkavad head asjaga tegelema.

Riided – kes teab kunas?
Tähesõdade hiiglasliku mahuga kostüümide disainimine langes alguses John Mollo, hiljem Trisha Biggari õlgadele. Kui keegi peaks valima maskiballi teema riiete leidmise hõlpsuse järgi, siis Ameerikas oleks mõttekas korraldada Tähesõdade teemaline pidu. Kõik teavad filmi tegelasi peast, nende kostüüme on igal pool hulgaliselt saadaval ja erinevate tegelaskujude valik on lai. Moedisaini koha pealt on ehk kõige õnnestunumad Impeeriumi sõdurite valged kostüümid. Nendes puudub kohati lapsik arhailisus ja vanamoodsus, mida ulmefilmidesse armastatakse sokutada.
Moemaailma poolt on leidnud kõige enam kopeerimist kuninganna Amidala orientaalse ja etnilise hõnguga välimus. Pisut üledisainitud kostüümist muljetavaldavam on iseloomulik, punase huulevärvi triibuga meik.

Aeon Flux (2005)
Rež. Karyn Kusama
Haigus on hävitanud maailma elanikkonna, jättes puututama vaid ühe eraldatud linnakese. Linna valitsejate vastu tõuseb varjatud mäss ja Aeon Flux saadetakse valitsuse juhti tapma.

Riided 400 aasta pärast
Kostüümikunstnik Beatrix Aruna Pasztoril oli üks oluline ülesanne – luua filmi peategelasele kostüüm, mis rõhutaks tema painduvust, füüsilist osavust, oleks seksikas ja võtetel vastupidav. Liikumisvabadus ja mugavus olid samuti iseenesestmõistetavad tingimused. Selle mõistatuse lahenduseks pakkus disainer välja musta, kogu keha katva liibuva ühes tükis kostüümi. Beatrix halastas Charlize´ile, kes pidi filmiriietuses viibima tundide viisi ja lasi kassikostüümi valmistada hästi õhku läbilaskvast spordikangast. Väliselt on Aeon Fluxi stiil sarnane Matrixi omale, kuid suurim erinevus tundub olevat praktilisuses ja mugavuses. Lisaks filmivõtete p oolt seatud tingimustele on mustal kombinesoonil veel üks tavatu voorus. Aeon Fluxi riietust on võimalik ette kujutada ka väljaspool filmi, näiteks mõnes moeajakirjas. Ma ostaks endale hea meelega samas stiilis pluusi või kleidi!