Katus sõidab

Presidendi valimiskatsetel Riigikogus vaheldusid inimlikud tragöödiad koomiliste olukordadega.

Mis juhtus Riigikogus 28. ja 29. augustil?

Hulk vanu tuttavaid nägi teisi vanu tuttavaid.

Näiteks riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Allar Jõks ja ekstra Tartust kohale sõitnud Riigikohtu esimees Märt Rask. Põhiseaduslike institutsioonide juhid said harukordse võimaluse jälgida, kuidas põhiseaduse kirjatäht end kogu rahva silme ees tegelikkuseks lahti laotab.

Sotsiaalsed võrgustikud kinnitusid ja täienesid. Fotograafid said võrrelda teleobjektiivide pikkust. Tõsiseks kadedusobjektiks ja kõneaineks sai üks hiiglaslik toru, millega "võtab saalis istuja juuksekarva ka välja". Poleks iialgi uskunud, et igav poliitiline üritus võib tõmmata Eestis magneedina külge sipelgapesatäie pildistajaid ja filmijaid.

Kogu möll töötas tühikäigul, sest presidenti ei valitud.

Kas vähemalt nalja sai?

* Venemaa riigitelevisiooni Rossija uudistesaade näitab 28. augustil Eesti presidendivalimistest rääkides Arnold Rüütli pähe pikalt Leedu presidenti Valdas Adamkust ja teatab lisaks, et Keskerakond-Rahvaliit on Eesti opositsiooniparteid.

* 29. septembril enne valimiste algust kõnnib Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Toompea koridoris, käevangus oravast Riigikogu asespiiker Maret Maripuu. Üllatuspaari ümber parvleb teleoperaatoreid ja fotomehi. Kui presidendikandidaat Ilves praegu kusagilt välja ilmuks, ei paneks meedia teda tähelegi.

* Eesti Raadio toimetaja Lauri Hussar 29. septembril otse-eetris: "Edgar Savisaar, mis teid täna siia Toompeale tõi?"

Savisaar: "Tulin lõunale, kusagil peab inimene ju sööma."

Täiesti õige - Riigikogu istungi algul võtsid Savisaar ja Keskerakonna peasekretär Kadri Must rahulikult parlamendi puhvetis einet.

* Ilvese üles seadnud "65 klubi" poseerib temaga Riigikogu hoovis ühisfoto tarvis.

Kõigile ootamatult seavad end teiste kõrvale platsi ka Mai Treial Rahvaliidust ja Helle Kalda Keskerakonnast.

Sellest kujuneb teisipäeva üks enam räägitud sündmusi.

* Igor Gräzin 29. septembril Riigikogu saalis: "Valimisurn jäeti praegu Keskerakonda esindava ministri politsei järelevalve alla. Kas te võite praegu kindlalt väita, et see pitsat on nagu enam-vähem seal, kuhu te ta ka panite?"

* Keskvalimiskomisjoni aseesimees, kohtunik

Meelika Aava

loeb 29. septembril kõva häälega Ilvesele antud hääli: "62, 63... (

väike segadus

) ...Teeme uuesti! 1, 2..."

Kes võitis?

Presidendivalimised Riigikogus võitsid Keskerakond ja Rahvaliit. Nad said täpselt sellise tulemuse, nagu tahtsid. Presidendivalimised liikusid valimiskogusse, kus Rüütlil on head võimalused. Kummagi partei ridades "kaotusi" ei olnud.

Tõsi, nende erakondade maine sai hääletamata jätmise pärast räsida. Võimalik, et isegi oodatust mõnevõrra enam. Huvitav oleks näha mõne septembri algul toimuva erakondade toetuse gallupi numbreid.

Kuid presidendivalimiste võidu korral oleks ohver neile seeditav. Osa valijatest ei tauni toimu n u eest nagunii mitte Keskerakonda ja Rahvaliitu, vaid poliitikat üldiselt ja kõiki poliitikuid. Teine osa unustab juhtunu Riigikogu valimisteks ära.

Millal selguvad valijamehed?

Volikogude istungit oma esindaja valimiseks võib pidada hiljemalt üks nädal enne valimiskogu. Hiljemalt 16. septembri õhtuks on kõik valijamehed selgunud.

Seaduse järgi võib valijameheks saada üksnes sama volikogu liige. Suure tõenäosusega saadab enamik valdu ja linnu end Estonia kontserdisaali esindama volikogu esimehe.

Mida teevad Rüütli toetajad?

Keskerakonna ja Rahvaliidu kõige tähtsam aktsioon enne valimiskogu on Arnold Rüütli ülesseadmiseks allkirjade kogumine.

Kandidaadi võib üles seada vähemalt 21 valijamehega, kuid 2001. aastal kogus Rahvaliit Rüütli toetuseks 78 allkirja.

Võimas pauk oleks Rüütli ülesseadmine seekord enam kui 173 allkirjaga. See tähendaks, et ametisoleval presidendil on võiduks piisav toetus käes.

Valimised Riigikogus näitasid siiski, et avalikult antud toetusallkiri ei ole päris võrdne salajasel hääletusel tehtud otsusega.

Mida teevad Ilvese toetajad?

Toomas Hendrik Ilves läheb valimiskogusse kandidaadiks automaatselt, seega tema toetuseks allkirju koguda pole vaja.

Ilvese trump on senine liidrikoht gallupites. Avalik arvamus võib teatud osa valijamehi kallutada tema poole.

Ilvese suur miinus on täielik tundmatus venekeelses kogukonnas. Kohalike muulaste jaoks on ta amerikanets, kes ei oska isegi vene keelt. Ida-Viru esindajate hääli pole Ilvesel mõtet püüdagi. Ka USA presidendivalimistel keskenduvad kandidaadid neile osariikidele, kus seis on tasavägine, selgelt vastase käes olevatele osariikidele aega ei raisata.

Ilves peab nüüd kolm nädalat Eestis usinalt ringi sõitma. Aga sedasama saab teha ka Rüütel.