Kaupmeeste maksupidu lõppes nagu püksi pissimine: algul oli soe ja mõnus, pärast aga teadagi mis…

Kaupmeeste väitel olid nad valmis kulutama miljoneid eurosid, et saada infot Prisma poodide kontseptsiooni ja kujunduse kohta. Maksuamet pidas seda muinasjutuks ja kirjutas välja soolase arve. Vahele jäänud tegelasi nõustasid väga mainekad audiitorid ja advokaadid.

Ma ei tahtnud uskuda oma silmi. Kohtuotsuses seisab mustvalgelt, et üks Eesti kaubandusettevõte põhjendas maksuametile 7,5 miljoni euro(!) investeerimise kava muu hulgas võimalusega tutvuda konkureeriva „Prisma Peremarketi kontseptsiooniga (milline on sisekujundus, riiulite ja lettide paigutus ja külmutustehnika)“.

See põhjendus tundub päris loll.

Ja see ongi jabur!

Säärast teavet saab hankida miljoneid luhvtitamata. Mine Prismasse, tee silmad lahti ja vaata ringi! Kui meelde ei jää, kirjuta ja joonista üles. Või kui ise ei oska, palka mõni ekspert.

Maksuamet ja kohtud pidasidki selgitust muinasjutuks. Konkureeriva keti poodidega tutvumine on loomulik, kuid kohtuotsus ütleb, et kõike seda saab teha „tunduvalt odavamalt“.

Eelnev on vaid üks nüanss mitu aastat kestnud kohtudraamast, mis mõjutab kogu Eesti ärikeskkonda.