Keila-Joa lossi müük õnnestus alles seitsmendal korral

*2005. aasta oktoobris andis valitsus Keila-Joa lossi Riigi Kinnisvara bilanssi

*Aasta hiljem 2006. aasta oktoobris pani RKAS lossi enampakkumisele alghinnaga 10,5 miljonit krooni.
Muinsuskaitseamet hindas, et lossikompleksi kordategemiseks on vaja 100-200 miljonit krooni, kompleksi konserveerimiseks piisab 10-20 miljonist kroonist.

*2007. aasta jaanuaris loobus 45,1 miljoni krooniga enampakkumise võitnud firma EU VIP OÜ (omanik Gunnar Kool) ostulepingu sõlmimisest.

*2007 aasta veebruaris pani RKAS lossi kinnistu uuesti oksjonile, see kord alghinnaga 25 miljonit krooni.

*2007 aastqa märts - RKAS teatas, et kinnistule ei tehtud ühtegi ostupakkumist.

*2007. aasta aprilli korraldas RKAS kolmanda oksjoni, Keila-Joa lossi alghinda oli vähendatud 20 miljoni kroonini.

*2007. mai RKAS tühistas lossi müügi. Riik otsustas lossi endale jätta: Keila-Joast võib saada presidendi uus residents.

*2008. august RKAS paneb Keila-Joa lossi neljandat korda müüki, alghind 20 miljonit krooni.

*2008.detsember RKAS kuulutab välja kordusenampakkumise vähendatud alghinnaga 10 miljonit krooni

*2009. aprill RKAS paneb Keila-Joa lossi kinnistu müüki alghinnaga 5 miljonit krooni. Müük nurjus kuna ostupakkumisi ei laekunud. Samas RKASi esindajad kommenteerisid, et huvilisi oli palju.

*2009.mai RKAS paneb Keila-Joa lossi kinnistu uuesti 5 miljoni kroonise alghinnaga müüki.

Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistu sihtotstarve on sotsiaalmaa. Kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud Keila-Joa mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja mõisa park.

Vikipeedia kirjutab Keila-Joa mõisa ja lossi kohta järgmist:

Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti.

1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I.

1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovitš Volkonski (1808-1882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (1870-1940).[1]Härrastemaja

Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis.

Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna.

Nõukogude ajal kasutas mõisahooneid sõjavägi.