Kelm andis ennast ise politseile üles
Detsembris ilmus Tallinnas endises Kalevi kommivabrikus avatud politseiprefektuuri 30ndates eluaastates meesterahvas. Kuigi tema nimi on Ekspressile teada, nimetagem teda enne süüdimõistvat kohtuotsust Härra X-iks.
Härra X-il oli politseisse ilmumiseks ebatavaline põhjus. Ta soovis üles tunnistada oma sooritatud kuritegu. Kuna politseimajas oli parajasti vähe rahvast, võttis ta vastu majanduspolitsei ülemkomissar Rocco Ots.
“Ausalt öeldes pole keegi varem midagi sellist teinud. Tal oli kaasas isegi avaldus pealkirjaga “Puhtsüdamlik ülestunnistus”,” imestab Ots.
Härra X teatas Otsale, et temal kui Liikluskindlustusfondi juristil on rääkida “kole piinlik lugu”. Ta oli petnud autojuhtidelt välja veidi üle 10 000 krooni.
Juhtum tundus olevat lapsikult lihtne. Kuid peagi selgus, et Härra X on välja petnud hulga rohkem kui ülestunnistuses kirjas. Kuigi uurimine pole veel lõppenud, ulatub summa täna juba 80 000 kroonini.
Inimesed maksid hea meelega
Härra X-i ametiülesanne oli saada raha kätte Liikluskindlustusfondi aastatetagustelt võlglastelt. Tegu on 1990ndate keskel põhjustatud avariides süüdi jäänud autojuhtidega, kel puudus kohustuslik liikluskindlustus. Need õnnetud käisid enam-vähem iga päev Härra X-ile fondis aru andmas.
Kohtumise käigus teatas Härra X, et fond võib võlglase kohtusse kaevata. Vaevalt oli keegi nii loll, et olukorra tõsidusest aru ei saanud. Kui kohtus süüdi jääd ja raha ei ole, müüb kohtutäitur võla katteks kas või sinu korteri maha.
Õnneks pakkus Härra X välja kergema lahenduse. Fond ei soovi kohtus käimise peale aega raisata ja on valmis piirduma osalise hüvitusega. Piisab, kui maksad ära pool kahjusummast.
Raha tuli tasuda fondile ehk Härra X-ile sularahas. Vastu andis ta fondi blanketil vormistatud õiendi, mis kinnitas nõude lõplikku lahendamist.
Loomulikult oli paber võltsitud. Pealegi ei kandnud dokument Härra X-i, vaid ühe tema endise kolleegi allkirja. Mille Härra X oli jällegi võltsinud.
“Tegemist ei olnud altkäemaksuga,” seletab uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Natalia Miilvee. “Inimestele tundus kõik tõepärane.”
Ootamatu leid petise arvutist
Härra X ei olnud liiga ahne. Teadaolevalt alustas ta pettustega möödunud aastal. Kuu aja jooksul tegi ta ettevaatuse mõttes kõigest üks-kaks tehingut.
Ka välja valitud võlglased ei olnud need kõige suuremad võlgnikud. Härra X-i sisse kasseeritud summad varieerusid tuhandest kuni kümne tuhande kroonini. Nii tiksus mehele pidevalt natuke taskuraha.
Ilmselt võiks Härra X veel praegugi edasi tegutseda. Kuid mullu novembris trehvas ta võlglase otsa, kes läks pakutava diili kohta fondi kindlustusdirektorilt üle küsima.
Fondi juhtkond võttis võlglaselt seletuskirja ning pani ta Härra X-iga silmast silma tõtt vaatama.
Härra X ajas segast ja seletas, et ei mäleta. Kuna asi tundus enam kui kummaline, lõpetas fond temaga samal päeval töölepingu.
Järgmisel päeval tuli päevavalgele otsustav asitõend. “Ta ulatas meile otsekui ise käe,” iseloomustab järgnenud leidu Liikluskindlustusfondi juht Mart Jesse.
Nimelt oli Härra X salvestanud kõik võltsitud õiendid oma tööarvuti kõvakettale, kust kolleegid need üles leidsid.
Veel enne, kui fond jõudis politseisse pöörduda, tõttas Härra X juba ise puhtsüdamliku ülestunnistusega Pärnu maanteele.
Tõenäoliselt lootis Härra X pääseda kergema karistusega. Miks ta tunnistas üles kõigest osa pettustest? Sellele ei oska vastata ei politsei ega ka prokurör.
