Kes ostab Weroli?
Valitsus otsustas möödunud nädalal panna müüki rapsist õli tootva tehase Werol, mis on aastast aastasse vaid riigi raha kulutanud. Möödunud aasta kahjum oli üle 40 miljoni krooni. Ekspress esitleb võimalikke ostjaid ja arengustsenaariume.
Soomlased. Kõige tõenäolisemad uued peremehed. Näiteks Raisio või Kemira või Kesko, kes laenab põllumeestele rapsiseemet ning väetisi. Paraku näitavad Werolis tehtud prognoosid, et regioonis on üks tehas üle ning ilmselt paneksid soomlased kinni just Weroli, sest kodumaiseid kombinaate nad sulgema ei hakka. Ehmatav eeskuju on olemas Tallinna Margariinitehase kujul, mille soomlased 90ndate alguses pärast ülesostmist sisseseadest tühjaks tegid. Veel aastaid hiljem vedelesid kastid Tallinnast toodud masinatega Raisio õuel. Soomlastel polnud neid seadmeid vaja: nad tahtsid, et eestlased ostaksid Soomes eurotoetuste abiga tehtud margariini.
Leedu VP Market, kes ostis seni kolmveerandi Weroli
toiduõlist. Ekspressi käsutuses on mullu valminud konfidentsiaalne
paber Weroli ärivõimaluste kohta, millest selgub, et tehase
juhtkond kardab leedulasi üle kõige. Tolles paberis öeldakse
muu hulgas: “Balti õliturul on tugeva positsiooni saavutanud Leedu
päritolu VP Market ning tema tütarettevõtted (Tikras Kelias,
Dikton jt). VP grupi ettevõtted ostavad enamiku Weroli
õlitoodangust, kuid Werolil puudub võimalus oma toodete
müügitingimusi mõjutada. Olukorra muutmiseks on eeldused
kasinad
---, VP soovib endale kogu Weroli toodangu
jaemüügiõigusi. Weroli tegevust kahjustab asjaolu, et mitmed
Weroli endised tippjuhid on siirdunud tööle konkurentide juurde, ka
nimetatud VP grupi ettevõtetesse.” Weroli üle-eelmine tegevjuht
Raul Kastan läks tõepoolest tööle VP gruppi.
Biodiisli tootjad. Näiteks Maapanga endine juht, bussiettevõtja Arvo Sarapuu kuulutas möödunud nädalal Äripäevas kavatsusest rajada Painkülla otse Weroli kõrvale tehas biodiisli valmistamiseks. See koosneks 10 000 tonnise tootmisvõimsusega moodulitest, mille arvu hakatakse nõudluse kasvades suurendama. Ka Werol ise plaanis võimsat osalemist biokütuste tootmisel, soetades viiendiku Biodieseli-nimelise firma aktsiatest. Samuti kavatses Weroli endine juht Erki Aavik üle võtta Mildola tehase Soomes ning kasutada seda kütuse tootmiseks, kuna tehasest saja kilomeetri ulatuses elab pool Soome autokasutajatest. Kavade elluviimiseks taheti saada Euroopa Liidu abi ning oodati biodiisli vabastamist aktsiisimaksust.
Eespool mainitud aktsiaselts Biodiesel. Hetkel mässitud suurde skandaali (vt kõrvallugu). Werol pidi müüma sellele firmale 50 000 tonni toorõli aastas. Werol katkestas lepingu, sest hind oli liiga madal. Biodiesel nõuab nüüd kahjutasuna 70 miljonit kohe või 140 miljonit krooni hiljem, kohtu kaudu. Kuigi riik ei taha nõuet tunnistada, on loogiline, et Biodiesel üritab seda kasutada tehase ülevõtmisel ostmise või pankroti kaudu. Või siis proovib nõuet teistele ostjatele edasi müüa. Biodieseli nõukogu tuntuim liige on vana koondmees Jüri Ott ning suurim omanik firma KH Energia-Konsult, mille omanik on Heino Harak.
Weroli asutaja Vambola Kolbakov, kes kavatseb kasutada suure osa tehase toodangust lahustite, pesuvahendite jms tootmiseks. Seda põhjusel, et toiduõli valdkonnas valitseb suur konkurents ning biodiisli tootmine eeldab jaekettidesse müüki pääsemist. Keemiatööstuses on konkurents aga hulga väiksem. Asjalik kava, Kolbakovil leidub ka rahastajaid. Miinus on aga mehe taust: ta on läbi käinud mitmetest pankrotiprotsessidest.
Eesti põllumehed. Kõige vähetõenäolisem seltskond. Kevadel oli kuluaarides jutuks võimalus, et Weroli võtab rendile mõni Rahvaliidule usaldusväärne firma. Eeskätt näidati Jõgeva farmerite esindaja Urmas Ingveri peale, kelle Tuiksoo kiiresti Weroli nõukokku tõstis. Kuid miks peaksid põllumehed Werolit endale tahtma? Neile sobib Werol eeskätt riigifirmana, mida saab lüpsta, kõvasti lüpsta. Talunike eesmärk on rapsi kalli hinnaga Werolile müüa ja odavalt loomasööta vastu saada. Weroli peremeestena peaksid nad sellise raiskamise aga ära lõpetama.
