Kes vastutavad majanduskriisi eest Eestis?
1. President Toomas Hendrik Ilves. President on kriisi süvenemist mitu aastat ükskõikselt kõrvalt vaadanud. Näiteks hurjutas ta 2007-2008 aastavahetuse kõnes hoopis neid inimesi, kes juhtisid paisuvale kriisile tähelepanu. Eilses kõnes nimetas president vastutustundetuks neid eksperte, kes näevad kriisi lahendusena krooni devalveerimist. Ometi on Eestil vaid kaks varianti kriisist ülesaamiseks: hindade ja palkade deflatsioon või krooni devalveerimine. Kui krooni devalveerimine tabab kõiki võrdselt ja pigem rikkaid inimesi, siis palkade kärpimisel loodab suur osa eliiti, et temast läheb see karikas mööda. President võiks rahvale teada anda, kui palju on tema institutsioon valmis kujunenud olukorras kulusid kärpima.
2. Peaminister Andrus Ansip. Istub peaministri toolil 2005. aastast peale. Tema erakond aitas keskerakondlastel riigistada "Eesti Raudtee", mis nüüd on pankroti äärel. Ansip on tuntud oma külmaverelise optimismi poolest ja sellega seoses lükati riigieelarve kärped kuni viimase hetkeni edasi. Peaministrile kuulub 2007. aasta lõpust, siis kui kinnisvarakriis oli juba täies hoos, lause: "Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma ainult elada tahaksin!"
3. Rahandusminister Ivari Padar. Rahandusminister vastutab eelarve koostamise eest. Minister kasutas eelarve koostamisel mitme aasta vältel optimistlikke stsenaariume, kuigi mitmed asjatundjad märkisid, et selline eelarve jääb täitmata. Minister Padar on otsustanud ebapopulaarsest rahandusministri ametist taanduda Brüsselisse eurosaadikuks.
4. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Euroopa tõukefondide rahade aeglane kasutuselevõtt. Majanduse elavdamise paketi ettevalmistamine on käinud aeglaselt ja see on mahult ebapiisav.
5. Riigikogu spiiker Ene Ergma, nii koalitsioon kui opositsioon. Viimast riigikogu on kutsutud meedias kummitempliks, nad on valitsuses ripats. Rahvasaadikud ei ole näinud vaeva enda kurssi viimiseks majanduses toimuvate protsessidega, seetõttu ei ole tulnud ka riigikogust seadusandlust majanduskriisi leevendamiseks. Samuti ei ole riigikogus midagi näha ega kuulda opositsiooni erakondade tegevusest.
6. Eesti Panga president Andres Lipstok ja panga nõukogu. Suure töötajaskonnaga Eesti pank, kelle peamiseks ülesandeks on jälgida majanduses toimuvaid protsesse ja majandusele negatiivset mõju avaldavaid protsesse leevendada. Eesti Pank ei ole selle ülesandega hakkama saanud. Eesti Panga makroanalüüside tase ei ole olnud asjatundlikum kui kommertspankadel. Eesti Panga jõupingutused jäid nõrgaks odava välislaenuraha sissevoolu piiramisel. Ikka ja jälle tekib küsimus, kas Eesti vajab kallist, kuid kasutut keskpanka?
7. Finatsinspektsiooni juht Raul Malmstein. Inspektsioon ei suutnud piirata rämpsvõlakirjade suurt osakaalu konservatiivsetes pensionifondides. Kriisi arenedes tõi see asjaolu pensionifondide osanikele kahju.
8-9 Rootsi pankade juhid Eestis - Erki Raasuke ja Mart Altvee. Ei suutnud vastu seista rahamassile, mida Rootsi emapangad kriisieelsetel aastatel Eestisse pumpasid. Rahamass käivitas kinnisvarabuumi, inflatsioonispiraali ja lõpuks kriisi, mille tagajärgi me nüüd likvideerime.
2009. aastaks prognoositakse laenukahjumite küündimist 10% kanti kogu laenuportfellist. Paljud Eesti elanikud on silmitsi palkade languse või koguni töökoha kaotusega. Ettevõtjatel, kes said buumiaastatel kergelt raha, on raskused laenude tagasimaksmisega või nende refinantseerimisega.
