Corvus frugilegus
Künnivares on meil pesitsevatest vareslastest kõige
rännuhimulisem. Olgugi, et ka tema sugulased – hakid, harakad,
hallvaresed – noorest peast uljalt kohvrid pakivad ja reisile siirduvad,
ei vii nende teed enamasti Balti riikidest kaugemale. Aga künnivares
tutvub Euroopaga laiemalt. Ta on ju kultuurihuviline, küllap
seetõttu rajabki ta oma pesitsuskolooniad sageli kirikuaedadesse
või mõisaparkidesse.
Aga koduigatsus on
künnivaresel nii suur, et ta ei malda ära oodata, kuni
põllumees adraga põllule läheb, ammu enne on ta pesapaikades
tagasi. Isegi enne, kui lumi jõuab ära sulada. Enamasti
märtsis, mõni kärsitum juba veebruariski. Eks siis otsib neid
lapikesi, kust lumi sulanud, et midagi noka vahele saada. Selleks sobivad
igasugused selgrootud, ka seemned ja terad. Kui maa juba sulanud, on igavesti
vahva vaadata, kuidas nad küntud põllul vihmausse mullast
välja sikutavad.
Ent seda muusikat, mida üks korralik
künnivareste koloonia kuuldavale laseb, inimesed millegipärast ei
mõista nautida, pidavat jube lärm olema...
Välimus:
Musta värvi, päikese käes helgib sinakalt. Hallikasmust nokk,
mustad jalad, jalas karvased “püksid”.
Kehapikkus:
47 cm
Tiibade siruulatus: 81–99 cm
Kaal:
500–650 grammi
Koguarvukus Eestis: 8000 – 12 000
paari
Keskmine eluiga: 5 aastat
Nimed rahvasuus:
Enamasti on künnivarest hüütud lihtsalt mustaks vareseks.
Rahvapärased nimetused kroogas, kronkvares tulevad sellest, et
künnivarese hääl on madalam kui hallvaresel.
Kuldnokk
Sturnus vulgaris
Kõik kuldnokad ei leidnud tänavu mahti reisile minnagi, isegi
põhjarannikul liikusid talvel mõned kuldnokaparved ringi, aga
suurem osa käis ikka Kesk-Euroopas ära. Enamasti Belgias, kus vaja
meie europarlamendi saadikutel silm peal hoida. Ja pärast kodumaal ette
kanda, mida seal kuulda oli. On ju kuldnokal tore oskus oma laulu sisse panna
kõike seda, mida ta oma ümber kuuleb. Kui vanasti oli sageli muu
hulgas kuulda kaevuvinna kriiksumist või kanade kaagutamist, siis
tänapäeval... pigem moblahelinaid. Ennekõike aga teiste
lindude hääli.
Kuldnokad saabuvad märtsis, aga
aprilliski tuleb lisa. Kes maldab kauem oodata, tuleb siis, kui siin
toiduküllus suurem. Varasemad tulijad otsivad toidumajade ümbrusest
sihvkadest rammusat lisa, sest lume alt aia- ja põllukahjureid üles
leida pole kõige lihtsam ülesanne. Aga kuna kuldnokale ei valmista
erilist raskust tuhat kilomeetrit päevaga maha lennata, ei võta tal
reis eriti aega.
Rände ajal võime kuldnokki trehvata
kõikjal, aga eks meist paljudel ole akna taga pesakast, mis just
kuldnoka tarbeks ehitatud. Siis on tore vaadata tugitoolist tõusmata,
kuidas see glamuurse ülikonnaga artist žestikuleerides kaseoksal oma lugu
jutustab.
Välimus: Must sulestik tugeva violetse ja roheka
metalliläikega, seljal ja rinnal väikesed valged tähnid.
Tiibade servad on heledamad. Sügise poole muutuvad kuldnoka suled
hallikamaks.
Kehapikkus: 22 cm
Tiibade siruulatus: 40
cm
Kaal: 78 grammi
Koguarvukus Eestis: 100 000
– 150 000 paari
Keskmine eluiga: 5 aastat
Nimed
rahvasuus: rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind,
nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.
Põldlõoke
Alauda arvensis
Lõokesed on samuti märtsis ühed esim
esed kevadekuulutajad ja lõokese lõõritus kevadises
sinises taevas paneb küllap igaühe silmi kissitades pead kuklasse
ajama. Hiljem harjume selle heliseva õhuga ära, aga esimesed
lõokesed mõjuvad ikka harjumatu vahepalana harjumuslikule
liiklusmürale.
Lõoke vajab kas või lapikestki
maad, mis oleks lume alt välja sulanud, sest kõik varased saabujad
otsivad kõhutäidet maapinnalt, õhk on sel ajal veel
lendavast lihast tühi. Nii kohtamegi põldlõokest
eelkõige põldudel ja üldse mitte metsas ega linna vahel.
Välimus: Pruunikas sulestik, heledama alapoolega, kõhualune
on kergelt kollakas. Pugualal, seljal ja lagipeal on tumedad triibud. Pealael
on põldlõokesel väike tutike.
Kehapikkus:
18 cm
Tiibade siruulatus: 33 cm
Kaal: isaslind 45 grammi,
emaslind 35 grammi
Koguarvukus Eestis: 150 000 – 350 000
paari
Keskmine eluiga: 2–4 aastat
Nimed rahvasuus:
põllulaulik, jäälõhkuja.
Hall- ja
musträstaid kohtasime vähesel määral talvelgi, aga
laulurästas mõnules sel ajal Vahemere ümbruses ning saabub
aprilli algupoolel päevitununa tagasi. Ning laseb laulu lahti. Kusjuures
see on tal kõlav ning vaheldusrikas, laia hääleulatusega,
äratuntav erinevate toredate stroofide kordamise tõttu. Laulda
meeldib talle kuuse ladvas ja eks eelkõige seal teda kohtamegi, kus
kuuski kasvamas.
Suupärast toitu otsib ta maapinnalt
lehekõdust. Eks kehvematel aegadel pea leppima ka seemnetega, aga
lemmikroaks on laulurästale nälkjad ja muud teod ning igasugused
putukad, keda kõdust leiab.
Kuulsust on laulurästas
kogunud lisaks kõvaks laulumeheks olemisele ka ainulaadse
ehitusmaterjali leiutamisega, millega alati oma korteris siseviimistluse
teeb.
Välimus: Ülapoolel on linnul pruunid, alapoolel
valged tihedate ovaalsete tähnidega suled. Kaenlasulestik on ruuge.
Kehapikkus: 23 cm
Tiibade siruulatus: 34 cm
Kaal: 80 grammi
Koguarvukus Eestis: 200 000 – 400 000
paari
Keskmine eluiga: 3 aastat
Nimed rahvasuus:
Kuna tema laul on ööbikuga sarnane, olid tema rahvapärased
nimed: abiööbik, võltsööbik, valeööbik,
solgiööbik, ööbiku õpipoiss.
Aprill toob
meie aedadesse, linnaparkidesse ja metsaservadesse ka inglaste graatsilise
rahvuslinnu punarinna. Laul on tal kaunis, ise ka sümpaatne. Ja
uudishimulik. Toidu leiab temagi maapinnalt ja valdavalt on ta lihatoiduline.
Punarind on edukas võrgutaja. Lisaks inglastele on ta oma
suurte mustade silmadega ära võrgutanud paljud meiegi
linnusõbrad. Ja kes teab, mis ta veel talveperioodil Vahemere maades
korda saadab...
Välimus: Keha ülemine pealmine pool on
oliivpruun, laup, põsed, kurgualune ja puguala intensiivselt
roostepunased, kõhualune valge.
Kehapikkus: 14 cm
Tiibade siruulatus: 6,7–7,6 cm
Kaal: 16 grammi
Koguarvukus Eestis: 700 000 kuni 1,2 miljonit paari
Keskmine
eluiga: kuni 8 aastat
Nimed rahvasuus: risulind
Mõni nepp tuli juba märtsis Vahemere äärest
tagasi, rääkimata neist arutuist, kes siin talvelgi
lumemõnusid “nautisid”. Õige metskurvitsa
saabumisaeg on ikka aprill. Üks mõnusamaid kevadhetki o
n õhtuhämaras vaikselt krooksudes üle metsalagendiku lendava
pikanokalise metskurvitsa jälgimine. Niisketest leht- ja segametsadest
leiab teda alati, kes elab metsaservas, sel võib ta oma
õhtused lennumarsruudid üle koduõuegi sättida.
Nokk on tal sellepärast naljakalt pikk, et sellega muda seest toitu
koukida. Nagu meil kokteilikõrred.
Välimus: Metskurvits
on ümara kehaehitusega ja kirju sulestikuga – kere ja tiivad on
pruunid, neid katavad mustad ja kreemikad täpid. Keha alumine pool on
heledam, tumepruunide vöötidega.
Kehapikkus: 34–38 cm
Tiibade siruulatus: 50–65
cm
Kaal: 290–340 grammi
Koguarvukus Eestis: 20
000 – 50 000 paari
Keskmine eluiga: 4–6 aastat
Kiivitaja
Kiivitajagi võistleb koos künnivarese, kuldnoka ja
põldlõokesega esimese saabuja tiitlile ning nii juhtus
tänavugi, et juba märtsi esimeses pooles kükitas kurbi
kiivitajaid siin-seal lumehangedel. Aga süüa, selgrootut lihaollust,
leiavad nemadki ikka sealt, kus lume alt paljast maad näha. Kui kevad
ükskord hoo sisse saab ning kiivitajad põldudel, heinamaadel ja
luhtadel oma pesitsusterritooriumid välja valivad, annavad nad sellest ka
häälekalt märku ning iga sissetungija saab korralikult läbi
sõimatud. Kui tulija tundub eriti mitteoodatud, võib ta ka
füüsilise hoiatuse saada. Lõokesed ja muud rahumeelsed naabrid
aga naudivad oma elukohavalikut hästi valvatud korteriühistus.
Välimus: Kaugelt vaadates tundub mustavalgekirju, kuid tegelikult
on tema seljasulestik sinakasroheline ning sabaalune pruun. Emaslinnul on
isaslinnu omast natuke lühem suletutt peas.
Kehapikkus:
28–31 cm
Tiibade siruulatus: 67–72 cm
Kaal:
150–300 grammi
Koguarvukus Eestis: 15 000 – 30 000
paari
Keskmine eluiga: 5 aastat
Nimed rahvasuus:
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse
käitumise järgi nõnda: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana,
tillvitt, vaenulind.
Kui aprill pihta hakkab, jõuab ka
lätlaste rahvuslind kohale. Ja üldse mitte Lätist: tema
käis koguni Põhja-Aafrikas talvepuhkusel. Vanarahva arvates on
linavästrik üks tõsine lind, kõigepealt tuleb ja
lõhub jõgedelt jää ära, siis ennustab linasaaki...
Tänapäeva inimesele tundub ta vist küll pigem tühikargajana
– sibab õue peal ringi ja vehib oma pika sabaga asja eest, teist
taga. Aga eks temagi otsib õue pealt toitu. On ta ju sageli just inimese
lähima naabruse oma elupaigaks valinud, olgu siis maal või linnas.
Ja säästuaega sobib linavästrik hästi – pole vaja
värve kulutada tema kujutamiseks, saab mustvalge pildiga hakkama.
Välimus: Must pealagi ja rind, hall selg ja pikk valge
äärisega saba. Tiivad on hallikaspruunid, suured pealtiiva kattesuled
laia valge äärisega.
Kehapikkus: 18 cm
Tiibade siruulatus: 28 cm
Kaal: 20–23 grammi
Koguarvukus Eestis: 100 000 – 150 000 paari
Keskmine
eluiga: 2–3 aastat
Nimed rahvasuus:
jäälõhkuja, jääpõrutaja, linalind,
-päästrik, -pääsuke, -pääsmik,
linaõnnenäitaja, linatooja, linamõõtja.
Lõuna-Eesti nimetused: händlane, hännaline, hännaline
västrik ning (tsibi)hänilane.
MetsvintFringilla coelebs
Metsvindid saabuvad aprillis. Vaid
mõni eriti isepäine isend istus ka talvel, “hambad
ristis”, Eestimaa lumehanges ning nokkis toidumajade alt sihvkapuru, aga
üks õige metsvint naudib talvepuhkust ikka
Lääne-Euroopas.
Kui metsvindid pärale
jõuavad, saavad neid kõik kohad täis, kus aga vähekegi
puid kasvab. Meil elab neid ju oma kaks ja pool miljonit paari!
Õnneks pole see vindimass spetsialiseerunud näiteks teraviljast
toituma, nii et näljahäda meil neist karta pole. Nokkamööda
on neile mitmesugused seemned, pungad jm taimne ollus, aga pesitsusperioodil
läbivad nende seedekulgla tohutud selgrootute armeed, keda meie oma
toidulauale ei himusta.
Välimus: Emaslind on rohekaspruun,
alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall,
põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia
vööti.
Kehapikkus: 15 cm
Tiibade siruulatus: 26
cm
Kaal: 19–26 grammi
Koguarvukus
Eestis: 1,5–2,5 miljonit paari
Keskmine eluiga: 3
aastat
Nimed rahvasuus: metsavaht, kaselind, kadakalind, kasevint,
pajutihane, vihmalind, kurjailmalind, külmalind, vilukilk,
külmatsirk, külmakürt, üütikas, üütaja,
rüütel, viiksutaja, vingutaja, rütt, ürt, saeviil,
ütt.
Sookurg
Grus grus
Sookurgede trompetiduette hakkame samuti aprillis kuulma
põldudelt ja heinamaadelt. Kui neid juba märtsi lõpus
pole kõrvu hakanud. Olgugi neil elupaigaks sood ja järvede
õõtsikkaldad, kevadeti kohtab neid pigem kultuurmaastikul
suupoolist otsimas. Muidugi leiavad nad soomätastelt ka mulluseid
jõhvikaid, kuid iseenesest on ikkagi tore, et nad ka meid käivad
tervitamas. Meile ju sellised majesteetlikud linnud meeldivad. Ja nende
hõigetest tunneme sookured ära ka neid nägemata. Ära
tunneme nad ka ülelendavaid kolmnurkseid kureparvi nähes. Ja kui nad
meie põllult või heinamaalt mõne konna või putuka
või seemne nokka saavad, pole me ju ometi kadedad?
Välimus: Halli sulestikuga, tumedate jalgadega ning heleda nokaga suur
lind. Sookure näol on selgesti eristatav valge laik ning vanalinnu pealaes
on punane laik. Iseloomulik on ka kohev sulgedest “saba”.
Kõrgus: Veidi üle 1 m
Tiibade siruulatus: 2,5 m
Kaal: 5-6 kilogrammi
Koguarvukus Eestis: umbes
6000 paari
Valgepõsk-lagle
Branta leucopsis
Aprillis-mais läbivad meie maid ka
arvukad valgepõsk-laglede parved, kes leiavad siin eest toredad
orasepõllud, kus rändeväsimusest tiibu puhata, mõnusalt
magusa taliviljaorasega keha kinnitada ning lihtsalt aega parajaks teha. Ega
siis kaugetele külalistele sobi ometi ära öelda. Pikk maa neil
veel põhja suunas lennata, kust nad ikka saavad... aga samas oleme ju
ise ka masu ohvrid...
Välimus: Valged põsed, valge laup.
Säravmust osa algab paelaelt ja ulatub õlgadeni. Keha on seljalt
kontrastselt mustavalgetriibuline, samasugused on tiivad. Alakeha ja
kõht helehall.
Kehapikkus: 60–70 cm
Tiibade
siruulatus: 130–145 cm
Kaal: 0,8–1,5 kilogrammi
Koguarvukus Eestis: Eestis pesitseb sadakond paari
Sel laupäeval
toimub Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läänemaa Linnuklubi korraldatav linnadevaheline
linnuvaatlusvõistlus.
Linnuvaatlus kestab hommikul kella viiest päeval kella üheni. Võistkonnas võib olla kaks
kuni viis liiget, liik läheb kirja, kui seda näeb-kuuleb üle poole võistkonna liikmetest.