Kiiremini kõrgemale, kaugemale – nüüd ja 100 aastat tagasi

Sada aastat tagasi kehtisid 100 meetri jooksus ja kaugushüppes nii kõvad maailmarekordid, et nendega oleks isegi tänavu Eesti meistriks tuldud.

Saja aasta tagune saja meetri jooksu maailmarekordi omanik Richard Rau Saksamaalt kaotaks peatselt Daegus algaval kergejõustiku MMil Usain Boltile umbes 11 meetriga. Seda muidugi juhul, kui kümnel korral saja ja 200 meetri jooksus Saksamaa meistriks tulnud Rau jookseks oma parima aja 10,74 sekundit (käsitsi võetud aeg 10,5 ümber arvestatud elektrooniliselt võetud ajaks) ning tänapäeva kiireim mees jamaicalane Bolt kordaks maailmarekordit 9,58.

Vahe tundub küll suur, kuid siiski on mõnevõrra üllatav, et saja meetri jooksu maailma tippmark on saja aasta jooksul paranenud vaid sekundi võrra. Ja kui mõelda, et toonased sportlased olid tänapäeva atleetide metoodikat ning koormusi arvestades puhtad amatöörid, väärib sajanditaguste tegijate kiirus imetlust. Nad jooksid algelistes naelikutes, liiva-kruusa rajal ja stardipakke asendasid stardikoopad, mida iga mees endale enne starti valmis kaevas.

Rau oleks oma parima ajaga tulnud ka tänavu Eesti meistriks. Vabanduseks saab vaid öelda, et meie kiireim mees Marek Niit seekord “eestikatel” saja meetri jooksus ei osalenud.

Raske on öelda, kes oli sada aastat tagasi maailma kiireim naine, sest spordiväljakuil mürasid tollal üksnes mehed. Ent on andmeid, et 1922. aastal oli kiireim naine tšehhitar Marie Mejzlikova. Tema 100 meetri rekordi 13,84 võrdlemine tänapäeva kiirematega tundub kohatu. Tänavu on kiireimat aega 10,7 sekundit näidanud ameeriklanna Carmelita Jeter. Naiste saja meetri jooksu “igivana” maailmarekord 10,4 kuulub aga juba 1988. aastast ameeriklanna Florence Griffith-Joynerile. Tema imejooksude puhul osutatakse sageli võimalikule dopingupruukimisele.

Maraton
Maratonijooksus oleks tänapäeva ja saja aasta taguste spordimeeste taseme vahe märksa muljetavaldavam.

Kui saaks saata toonase maratoni maailmarekordiomaniku britt Frederick Barretti Daegu MMil rajale, oleks tal pisut vähem kui 10 kilomeetrit veel joosta, kui praegused kiiremad maratoonarid võidukalt finišisse jõuaks. Sada aastat tagasi oli nii pika maa läbija kangelane. Tänapäeval on aga pikamaajooks massisport.

Barretti sajanditagune maailmarekord oli 2:42,31, praegu kehtiv maailmarekord on 2:03,59ga etiooplase Haile Gebreselassie nimel. Eesti rekord 2:08,53 kuulub Pavel Loskutovile.

Barrettist oleksid kiiremad ka paremad naised. Naiste maailmarekordi 2:15,25 jooksis enam kui üheksa aastat tagasi inglanna Paula Radcliffe.

Kaugushüpe
Aastal 1911 kehtis kümnendat aastat iirlase Peter O’Conneli hüpatud 7,61 meetrit. See imeline tulemus püsis veel kümme aastat. Kuigi kehtiv maailmarekord on 8,95 meetrit, mille hüppas 20 aastat tagasi USA mees Mike Powell, oleks sajandivanune maailmarekord siiski võrdlemisi arvestatav tulemus ka tänapäeval – näiteks võitnuks iirlane oma saja aasta taguse tulemusega tänavu Eesti meistrivõistlused!

Kõrgushüpe
Kõrgust hüpati sajand tagasi täpselt kaks meetrit. 1912. aastal püstitatud rekordi omanik oli ameeriklane George Horine. Kehtiv maailmarekord on 2.45. Sellest kõrgusest sai kuubalane Javier Sotomayor jagu 1993. aastal.

Viimastel maailmameistrivõistlustel on võitjad hüpanud aga 10 sentimeetrit vähem.

Isegi kehtiv naiste maailmarekord on üle kahe meetri – 2.09 bulgaarlanna Stefka Kostadinova nimel. Eesti meeste kõrgushüppe rekord 2.30 on juba 15 aastat Marko Turbani käes.

Kettaheide
Sel nädalal Lõuna-Koreas Daegus algaval MMil loodame loomulikult Gerd Kanterile. Tema isiklik (ja Eesti) rekord on 73,38 meetrit, mis on maailma kõigi aegade kolmas tulemus. Idasakslase Jürgen Schulti ilmarekord 74.08 on püsinud nüüd juba 25 aastat. Aga sada aastat tagasi oli maailma parim tulemus soomlase Elmer Niklanderi 44,88 meetrit.

Odavise
Odavise on Eestile toonud au ja kuulsust, kui mõelda kas või Andrus Värniku 2005. aasta maailmameistri tiitlile. Sada aastat tagasi oli odaviske üks valitsejatest rootslane Eric Lemming. Tema maailmarekord oli 58,27 meetrit. Pärast seda on aga oda kaalu ja kuju mitu korda muudetud ning tulemused pole seetõttu päris võrreldavad. Maailmarekord (uue odaga) 98,48 meetrit on “raudse” tšehhi Jan ŽeleznÝ nimel ja juba 5570 päeva vana (neljapäevase seisuga). Vana oda (sarnast, nagu visati sada aastat tagasi) viskas kõige kaugemale ida-sakslane Uwe Hohn – 104,8 meetrit (aastal 1984).

Kümnevõistlus
1912. aasta Stockholmi olümpial (peaaegu sada aastat tagasi) püstitas ameeriklane Jim Thorpe 8412 punktiga maailmarekordi. Seda peeti tublisti inimvõimete piire ületanud imetulemuseks. 8412 punkti näeks tänapäevalgi väga soliidne välja. Kuid ka kümnevõistluses on punktiarvestust muudetud ning praegu kehtiva arvestuse kohaselt oli Thorpe 1912. aasta punktisumma vaid 6564. Tšehhi Roman Šebrle maailmarekord on 9026, Erki Noole Eesti rekord 8815 punkti. Vahe on mäekõrgune.

reprod raamatutest “olümpiamängude ajalugu”, “I olümpiamängud Ateena 1896”