Kirglik golfar Arvi Mägin
Kohtumise esimene pool aga kulgeb majandussurutist ja tööjõuprobleeme arutades. Floorini juhina jätkub tal sellel teemal kõneainet küllaga. Märkamatult läheb jutt Rotary klubile ja jälle asub Arvi värvikalt rääkima. Tema jutus on kirge. Jah, „kirglik” on väga õige sõna, iseloomustamaks Arvit. Tundub, et kõike, millega mees tegeleb, teeb ta kirega. Enne kui jõuame tema tõelise kire – golfi – juurde, põikame tennise ja iluuisutamise maailma. Noorema tütre Johanna (13) karjääriga on isa end samuti kurssi viinud.
20 aastat äriilmas
Arvi Mägin sattus ärimaailma 1990. aastate alguses. Lõpetanud tehnikaülikooli, sai temast Auma müügimees. 1993. aastal asutas ta firma AumaExpo, mis tänaseks kannab nime Floorin. Kirglik müügimees on Arvi senini, tal on ainulaadne oskus end kuulama ja uskuma panna.
„Kui aastaid tagasi Euroopasse messile sõitsin, olin selgelt üks noorim nn vaibakaupmees. Vanemad mehed andsid mulle kaasa õpetussõnad, mida olen siiani järginud. Ärikohtumisele minnes peab tähelepanu pöörama kolmele asjale: kingadele, kellale ja lipsule,” selgitab Arvi.
Järgneb pikk monoloog lipsuteooriast – millal punane, millal sinine. Täna ilmestab tema veatut ülikonda roheline lips, mis mehe teooria kohaselt on tähtsale kohtumisele minnes parim valik (õhtul seisab Arvil ees üks ärikohtumine). See mees oskab ennast huvitavaks teha.
Järsku on kapis ka mõni õnnelips? „Kunagi äri algusaastatel oli mul lemmikpintsak, milles tundsin end enesekindlana. Igale tähtsale kohtumisele panin selle selga, see oli nagu õnnesärk. Kandsin selle Ivo Nikkolo pintsaku sõna otseses mõttes üsna ribadeks.”
Selle jutu jätkuks ongi õige hetk saada vastused meie elustiili tüüp-küsimustele (vt „Tosin küsimust”). Üksnes nendega võiks järgnevad leheküljed täita. Aga räägime asjast.
Miks just golf?
„Kas sa tead, et 80 protsenti maailma golfimängijatest on otsuste tegijad. See on otsustajate mäng,” ütleb ta vastuseks ega lase selle lausumisega hetkegi enda otsustamisvõimes kahelda. Golfiga on Arvi tegelenud 15 aastat. Täpselt.
„Mäletan esimest kokkupuudet hästi, see oli 1995. aasta aprillis. Paldiskist oli just tuumareaktor välja kolitud ja läksime sõpradega seda keelatud linna uudistama. Pilt oli ikka väga masendav. Tagasiteel jäi silma Niitvälja golfiväljaku suunaviit ja nii me sinna sõitsimegi. Kontrast oli võimas: kõik oli puhas, ilus ja inimesed naeratasid. Tundsin kohe, et siia ma jään. Samal kevadel tegin ka Green Card’i.”
Oma eeskujuks peab Arvi sajanditagust ameerika golfikuulsust Francis Ouimet’d, kes esimese amatöörina võitis 1913. aastal US Openi. Ouimet oli tollal 20aastane, aga eeskujuks pole ta Arvile tulemuste pärast. „Mulle meeldib tema filosoofia: the best game you ever play”.
Golf sobib Arvi Mägini elustiiliga, või on mees pannud oma elustiili sobima golfiga.
„Mängu ajal saab mõtted ja ideed värskes õhus lõpuni seedida. Minu jaoks pole tulemus alati nii tähtis kui mäng ise. Golf on eelkõige mäng iseendaga. Sead eesmärgid, saavutad need. Nii ka elus. Golfiga distsiplineerib inimene ennast tohutult. Need, kellega mängid, annavad lisarõõmu.
Golfimurul on 3–4 tundi vahetut suhtlemist. Selle ajaga saab mängupartnerist väga hea ülevaate. Kui tahad sama partneriga teisegi ringi mängida, võid temaga ka äri teha. Väljakul saab kohe selgeks, kes on kes. Kes teeb sohki, äripartneriks ei sobi. Kes liialt ärritub, võib ka elus valesid otsuseid teha.”
Golfipisik kogu peres
Hooajal käib Arvi golfirajal 2–4 korda nädalas, kaks mängu kestab 4–6 tundi. Mängimas käib ta sõprade või klientidega. Viimasel kahel aastal on kõige sagedasem rajapartner tema vanem tütar Saara (17). „Pole just palju spordialasid, kus keskealine mees ja teismeline tütar saaksid ennast võrdsena tunda. Mäng on mind tütrega palju lähedasemaks muutnud, räägime omavahel ju peale golfi ka kõigest muust. Isa suunamisel on tütar aasta jagu ka golfitrennis käinud.”
Golfipisikuga on nakatunud terve Mägini pere. Abikaasa Urve tegi Green Card’i samuti 15 aastat tagasi. Noorem tütar Johanna on küll iluuisutamisele pühendunud, aga perega reisidel käies pole temagi sellest mängust pääsenud.
„Viimased viis aastat oleme sihtkohti ja hotelle valinud siiski golfiväljakute läheduse järgi. Minu jaoks on need fantastilised perepuhkused.” Terve puhkus siiski golfiväljakul ei möödu. Kindlasti jääb aega kultuuri ja köögiga tutvumiseks ja rannamõnude nautimiseks. „Vahel teen hommikul kella kuuest ühe raja ning olen hommikusöögiks pere juures tagasi.”
Golfi on Arvi mänginud 22 riigis, väljakuid on kogunenud mitu sada. Milline on senini suurim elamus? „Kindlasti St Andrew Old Course Šotimaal. See on golfi kodu. Mängida selliste traditsioonidega väljakul on ülev tunne. Tähtis pole tulemus, ma ei mäletagi seda, vaid emotsionaalne laeng. Golfiväljaku esimene tii (avalöögikoht) on St Andrew linna tähtsaim plats ja seetõttu on seal alati publikut. See on suursugune, aga samas kodune tunne.”
Maailma vanimal golfiväljakul on Arvi mänginud koguni kaks korda. Esimene kord sattus ta sinna ärireisil, kui külastas kõrvalkülas asuvat maailma vanimat linoleumitehast. Teine kord oli reis koos EGCC klubi liikmetega. Juhtus küll, et päev sattus vihmane, aga see emotsiooni väärtust ei kahandanud.
Koduklubi Jõelähtme, EGCC
Eesti golfiväljakutest peab Arvi parimaks Jõelähtmel asuvat EGCC-d, mille liige ta viis aastat on olnud (Estonian Golf and Countryclub saab mais viieaastaseks). Väljaku taset tõestab ka fakt, et eelmisel aastal valiti Jõelähtme saja parima Mandri-Euroopa väljaku hulka (kokku on ligi 5000 väljakut). „Üllatus oli suur, kui positiivse hinnangu andnute nimekirja nägime. Me ei teadnudki, et Jõelähtmel on sellised maailmanimed käinud. See on samm edasi, et meid ka mujal Euroopas tunnustatakse. Eesti kliima ju golfisõpru ei soosi, seepärast peame rohkem panustama organisatsiooni ja teenindusse.”
Ainult kiidusõnu jagub Arvil Mait Schmidtile, kes tollase kinnisvarabuumi ajal suutis kiusatusele vastu panna ja tüüpilise rannaäärse elamurajooni asemel golfiväljaku rajada. „See on uskumatu, kui hästi on Jõelähtmel säilitatud ajaloo ja looduse tasakaal.”
Paar aastat korraldas ja toetas Floorin seal rahvusvahelist golfiturniiri EstAm Open by Floorin, viimane aasta võttis patroonina järje üle KPMG. Jõelähtme tegemistega on Arvi klubi juhatuse liikmena väga hästi kursis.
„Sellel aastal on põhirõhk suunatud väljaku kvaliteedile. See on juba samm edasi,” julgeb mees lubada, hoolimata ennustatavast veehulgast, mis kohe-kohe lume sulamisest tekib. „Suurendatud on hoolduskulusid ning lisaks griinide ja väljakute parandamisele võtame ette metsaalused. Kui metsast leiab palli kergesti üles, paraneb mängu tempo ja sellega ka mängijate rahulolu. Meie eesmärk on tagada mängunauding.”
Väga tähtis klubiline tegevus on laste ning noorte töö ja õpetamine. 2006. aastal tegi sellega algust klubi golfiõpetaja Rein Auväärt. „Püüame anda parima, et noored golfimängijad leiaksid tee harrastus- või profispordi juurde. Möödunud aastal liitus Jõelähtme klubiga Eesti esimene professionaalne mängija Mari Suursalu. Tema on üks väga hea eeskuju, keda ka lapsed ja noored järgivad,” toob Arvi edusammudest näite. „Sellest kevadest on meie klubi uus headpro (peatreener) Enrico Villo ja loodame, et siit saab alguse mõne Jõelähtmel golfiga alustanud noore tee maailma võistlusväljakutele ja, miks ka mitte, olümpiamängudele. Alates 2016. aastast on golf tagasi olümpiamängude ametlikus programmis.
Ka tänavune Jõelähtme golfiväljaku võistluskalender avaldab muljet. „Mai lõpus on klubi viienda sünnipäeva puhul sõpruskohtumine maailma vanima (402aastase!) Inglise golfiklubiga Royal Blackheat. Huvitav tuleb kindlasti ka juunikuus tõeline golfi- ja rokiüritus Rick Wakeman Rock Golf. Noorte tippsündmuseks on Euroopa poiste karikavõistlused. Juba aastaid on golfikuulsusi Eestisse meelitanud juuli lõpus toimuv EstAm Open by KPMG,” loetleb Arvi suviseid tippsündmusi, millele lisanduvad arvukad klubiliikmetele mõeldud võistlused ja üritused.
Aga Arvi enda alanud hooaja eesmärgid? „Iga golfimängija unistus on Hole-in-One. Mul on see veel tegemata jäänud, aga järsku õnnestub sellel hooajal,” lõpetab ta optimistlikult.
Tosin küsimust
Mis telefon sul on?
Nokia E90. Olen aegade algusest eelistanud Nokiat. See firma vastab kõigile mu vajadustele ja on alati olemas.
Mis firma käekella kannad?
Praegu on käekelladest kasutusel kolm. Ülikonnakell on Maurice Lacroix – klassikaline üleskeeratav kell, meenutamaks, et aeg ei ole igavene. Suusatamise ja spordi jaoks on Suunto mäekell. Iga päev kannan juba aastaid TagHeuerit.
Millist lipsusõlme eelistad?
Eelistan klassikalist ühepoolset sõlme, aga kõik sõltub lipsust. Lips peab ülejäänuga (ülikonna, särgi, aga ka situatsiooni ja meeleoluga) igal juhul sobima.
Mis raamat on pooleli?
Pole veel jõudnud lõpetada Äripäeva kirjastuse uut raamatut „Motiveeritud võitma”. Samuti on pooleli „Da Vinci elulugu”, mida hakkasin uurima pärast kunstniku autoportree leidmist.
Unelmate reisisiht?
Palju head on räägitud Mehhiko golfiväljakutest. Aga ikka ja alati olen nõus tagasi minema Itaaliasse. See riik oma disaini, kokakunsti ja veinimaailmaga veetleb mind.
Kas seljakott või kohver?
Golfikott.
Kas linnakorter või maakodu?
Igapäevaeluks kindlasti linnakorter. Arvan, et ma pole muruniitja tüüpi inimene.
Konjak või viski – kumba eelistad?
Sõltub emotsioonist ja seltskonnast.
Mida eelistad pitsi viina kõrvale?
Marineeritud kuuseriisikaid.
Kas kraanivesi või pudelivesi? Mulliga või ilma?
Kraanivesi. Eesti vesi on väga kvaliteetne. Põhjendamatu, et seda söögikohtades ei pakuta.
Suurim maitseelamus?
Neid on palju, väga palju. Eestis ja väljaspool. Glasgow väike kalarestoran, kus esimest korda austrit ja merivähki proovisin. Cortona pererestoran Toscanas parima carpaccio’ga jne. Iga aasta koguneb mõni elamus ja täitsa plaanimatult, näiteks eelmisel suvel grillisime sõpradega pärast laulupidu Eesti lihaveise noorloomaribi ja siis oli see maailma parim. Keskkond ja seltskond annavad maitseelamusele tähtsa lisa.
Kas sinu unenäod on värvilised?
Ma arvan küll.
